Agne Narusk
Viimane aeg on uue seadusega tutvuda, et pärast selle jõustumist suuremast ehmatusest pääseda. Näiteks piisab vallandamiseks SMS-ist.
Uus töölepinguseadus peaks esi-algsete plaanide kohaselt jõustuma 1. juulil. Muutub kogu tööseaduse ideoloogia, võlaõigusel põhinevad paragrahvid jätavad osapooltele tõlgendamisvõimalusi rohkem, kui see ühiskonna stabiilsuse huvides hea oleks.
Seaduse järgi on tööandja ja töövõtja võrdsed partnerid. Paraku saab ka juristi hariduseta töölepinguseaduse lugeja väga kiiresti aru, et see pole lihtsalt võimalik. Töölepinguseadusest leiab nalja, veidrusi ja küünilisust. Mõned näited.
Kinga SMS-iga
Kui saate töö-andjalt SMS-i teatega, et teie tööleping on erakorraliselt lõpetatud, sest te pole selle töökohaga ülemuse arvates piisavalt sina-sõber, siis pole see sõprade must huumor. Nimelt ütleb uus töölepinguseadus, et 1. juulist eristatakse töölepingu korralist ja erakorralist ülesütlemist. Kusjuures tööandja võib töölepingu üles öelda üksnes erakorralisel põh-jusel. Klassikaliste erakorraliste põhjuste seas, nagu purjus peaga tööletulek, tööandja vara kahjustamine või vähemalt neljakuuline haiguslehel olek, mis ei lase tööd teha, on ka punkt, mida annab tõlgendada just nii, nagu see parasjagu mugav tundub. Nimelt ütleb TLS-i § 88 p 2, et töötaja lepingu võib lõpetada siis, kui ta pikka aega ei tule tööülesannetega toime ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu. Sisuliselt tähendab see punkt luba vallandada töötaja, kes ülemusele ei sobi. Sest reeglistik selle kolme näitaja mõõtmiseks puudub. Distsiplinaarvastutuse seadus, mis nõuab kolme kirjaliku noomituse tegemist, kaotab kehtivuse. Tööandja on kohustatud vaid töötajat hoiatama, seda võib teha ka suuliselt. Ükskõik kui palavalt seaduseloojad väitele vastu ei vaidle, on ja jääb see punkt väga mitmeti tõlgendatavaks ning hetkeemotsioonidest mõjutatavaks.
Miks SMS? Uue seaduse § 95 nimetab, et tööleping lõpetatakse ülesütlemisavalduse tegemisega teisele poolele, selle võib saata ka SMS-iga, e-kirjaga või faksiga s.t suuliselt lepingut lõpetada ei saa. Niisiis ei pea enam ootama, kui töötaja tööpostile ilmub, piiksust telefonis piisab täiesti.
Tagasi koju
Uus seadus ei kaitse enam alla kolmeaastaste laste vanemaid siis, kui ettevõttel tuleb hakata töötajaid koondama. Kui kehtiv TLS välistab väikelapse ema-isa koondamise täiesti, siis uus TLS keelab koondada vaid rasedaid, rasedus- ja sünnituspuhkusel ning lapsehoolduspuhkusel olijaid. Küll on alla kolmeaastaste laste vanematel (nagu ka töötajate esindajatel) eelisõigus tööle jääda. See tähendab, et kui kahest töötajast üks tuleb koondada, peab tööle jätma selle, kes kasvatab alla kolmeaastast last. Tähendab sedagi, et enam ei pea rahahädas tööandja ootama, millal alluva põnn kolmeseks saab, et ema (isa) siis koondada. Seda võib teha kohe, kui lapsevanem tööle tagasi tuleb.
Töökoha säilitamise huvides on edaspidi kasulikum lapsehoolduspuhkuselt enne selle lõppemist mitte tagasi tulla. Nii jääb alles tibatilluke lootus, et ajaks, mil laps on saanud kolme-aastaseks, on majanduses paremad ajad ja noort ema-isa oodatakse tagasi. Jutule, kuidas noored vanemad on uue seadusega paremini kaitstud kui kunagi varem, ühtegi toetavat paragrahvi ei õnnestunud leida.
Sõber tööandja
Vahva punkt on uues seaduses vastastikuse lojaalsuse nõue. Millise piirini peab tööandja jääma oma alluvale lojaalseks, jääb taas iga ülemuse enda otsustada. Tore on seegi, et isiklike asjade ajamiseks, nagu ametiasutuse külastus, käik arsti juurde või sugulase matus, peab tööandja võimaldama tööajast vaba aega ja maksma sel ajal keskmist palka.
Kaob neli seadust
Uue töölepinguseaduse jõustumisega kaotavad kehtivuse neli senist seadust: palgaseadus, puhkuseseadus, töö- ja puhkeaja seadus ning Eesti NSV töökoodeks.
Töölepinguga töötajatele ei kohaldata enam töötajate distsiplinaarvastutuse seadust.
Loe rohkem: www.eakl.ee ja www.sm.ee