Raimo Poom
Mitu ministeeriumi on jõudsalt kärpinud headel aegadel vohanud palgalisasid.
Kui veel eelmisel aastal võisid mõne ministeeriumi ametnikud saada lisaks laialt tuntud tulemustasule ka selliseid hüvitisi nagu väärtuspreemia, väärtuspalk või kvaliteeditasu, siis tänavu on sääraseid imelisi palgalisasid kõvasti vähendatud.
Mõnes kohas aga nähtavasti vaadatakse enne lisatasude kaotamist, kuidas olukord kujunema hakkab. Muutused on kirjas ministeeriumide uutes, ajakohastatud palgajuhendites.
Nii näiteks on siseminister Jüri Pihl kaotanud juhifondi, millest sai maksta lisaraha ametnikele, kes andsid silmapaistva panuse kokkulepitud eesmärkide saavutamisel. Eelmisel aastal oli sellesse fondi paigutatud 5% siseministeeriumi palgarahast. Samamoodi on Pihl sel aastal ära kaotanud väärtuspreemia, mida sai maksta tema enda ja kantsleri isikliku otsuse alusel.
Väärtustasu kadus
Ühtlasi on tunduvalt selgemaks muutunud sotsiaalministeeriumi palgakorraldus eelmisel aastal kehtinud 14-leheküljelise juhendi asemel on nüüd jõus vaid kuueleheküljeline. Kadunud on nii väärtuspalga kui ka tulemustasu maksmise võimalus. Väärtuspalka maksti ametnikele eelmisel aastal arendustegevuste ja erakorraliste ülesannete eduka täitmise ning põhiväärtuste rakendamise eest.
Välisministeeriumis kehtis siiani neli korda aastas makstud kvaliteeditasu, mis võis ulatuda kuni 30%-ni töötaja kuupalgast. Minister Urmas Paet seda lisatasu küll ära ei kaotanud, kuid muutis palgajuhendit nii, et selle aasta märtsis maksti kodumaal teenivatele diplomaatidele väärtustasu viimast korda ning seda sai teha vaid kuni 20% osas palgast.
Justiitsministeeriumi üle-eelmisel aastal koostatud palgajuhendist leiab siiani võimaluse maksta tulemustasu. Kuid asutuse pressiesindaja Ivi Papsteli kinnitusel on sel aastal tulemustasudeks eelarves arvestatud täpselt null krooni ning seega tulemusi eraldi tasuga ei hinnata. Ka rahandusministeerium pole veel jõudnud oma palgajuhendit halvenenud majandusolukorra järgi uuendada.
Ministeeriumi pressiesindaja Kristi Jõesaare sõnul aga on see parasjagu käsil ja tulemustasu maksmise võimalus kaob peatselt.
Tulemustasu on seevastu alles keskkonnaminister Jaanus Tamkivi poolt jaanuari keskel kinnitatud uues palgajuhendis. Selle järgi võib tulemustasu saada eduka töösoorituse ja heade töötulemuste eest.
Samamoodi on keskkonnaministeerium säilitanud võimaluse maksta oma ametnikele puhkusetoetust. Dokumendi järgi otsustab minister 1. maiks, kui palju saab tänavusel aastal puhkusetoetust maksta. Sellega eristub keskkonnaministeerium põllumajandusministeeriumist, kus puhkusetoetus on küll ka formaalselt olemas, aga minister Helir-Valdor Seederi käskkirjaga seda sel aastal ei maksta.
Palgapoliitika kui nõiakunst
Hoolimata huvitavate nimetustega lisatasude üleüldisest kokkukuivamisest on ametnike palkade kujunemine ikka pigem sarnane nõiakunsti kui läbinähtava praktikaga.
Ühe ametniku palga kokkusaamiseks tuleb esiti aluseks võtta valitsuse kehtestatud palgaastmele vastav tasu, mis seejärel diferentseeritakse ja mis omakorda korrutatakse üleüldise lisatasu protsendiga.
Sellele teeks lõpu uue avaliku teenistuse seaduse jõustumine, mida valitsusel on kavas arutada juba sel neljapäeval toimuval kabinetiistungil.
