Agne Narusk
Töötuskindlustushüvitise saamiseks ei tohi palgatulu olla, osalus firmas seda ei välista.
Paljud tööta jäänud (väike)firmade omanikud loobuvad tööturuameti külastamisest, sest eeldavad ekslikult, et kui juba ollakse omanik, pole asutusse asja. Tegelikult pole töötuna arvelevõtmise ja töötuskindlustus-hüvitise taotlemise puhul oluline mitte see, kas oled kuskil osanik või millegi omanik, vaid asjaolu, kas sul on viimasel ajal olnud palgatulu või mitte.
Tahtsin end töötuna arvele võtta, aga mul on väike ehitusfirma. Kuigi sellel juba pikemat aega tegevust pole, helistasin igaks juhuks tööturuametisse, et muidu teen end veel lolliks, rääkis tallinlane Kaido (täisnimi toimetusele teada). Mulle öeldi, et mina end töötuna arvele võtta ei saa.
Ettevõtjaid neljandik
Omaenda firmast töölisena palka saav Kaido jättis tähelepanuta ametniku selgituse, et tal pole võimalik end töötuna arvele võtta, juhul kui tal on olnud sel kuul mingi sissetulek. Ja et paari nädala eest tõi juhutellimus mehele alampalga vääringus töötasu, siis oli vastus eitav.
Firmaomanik, kes möödunud kuul mingisugust palgatulu ei saanud, võib end töötuna arvele võtta ja taotleda ka toetust või hüvitist. Töötuskindlustushüvitise maksmise eeldusena on seadusandja sätestanud tingimused, et inimene peab olema töötuna arvele võetud, tal peab olema täidetud töötuskindlustusstaaÏi nõue ja töösuhe temaga peab olema lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitist saada, ütles töötukassa juhatuse liige Erik Aas.
Osade või aktsiate omamine ei võta tööta inimeselt õigust olla töötuna arvel, otsida tööd või õigust saada sel ajal töötuskindlustushüvitist. Kõike seda siis, kui inimene täidab tööotsimise reegleid ja on valmis tööle asuma.
Tööturuteenuste ja -toetuste seadus ütleb täpselt, kes ei saa end töötuna arvele võtta ja seega ka hüvitist või toetust nõuda: juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmed, kes saavad selle eest tasu, ning FIE-d.
Sihtasutuse, mittetulundus-ühingu ja -ühistu juhtimis- või kontrollorgani liige, kes saab selle eest väiksemat tasu kui pool kehtivast palga alammäärast ning tal puudub ka igasugune muu palgatulu, saab end töötuna arvele võtta ja hüvitist taotleda.
Ehk siis mees/naine, kel on näiteks osaühing või on ta üks firma omanikest, kuid pole seal palgal, ei kuulu juhatusse ega nõukogusse, töötab hoopis teises kohas, kust ta koondatakse, saab end samuti töötuna arvele võtta. Kui töötuskindlustushüvitise saaja loob sel ajal oma firma, ei tähenda see hüvitise päevapealt kadumist. Alles siis, kui ettevõtja hakkab saama oma firmast palgatulu, kaob inimesel õigus hüvitisele.
Tööturuameti Tallinna ja Harjumaa osakonna juhataja Siim Sarapuu sõnul võib julgelt väita, et neljandik kõigist viimasel ajal nende juurde pöördunutest on firmaomanikud. Hüvitise saamiseks teeb töötukassa järelepärimise, et kontrollida, kas inimesel on sissetulekuid, selgitas Sarapuu. Kui siis tagantjärele selgub, et ta on siiski töötuna arveloleku ajal ettevõtlusest palgatulu saanud, nõuab riik makstud hüvitisetoetuse tagasi.
1 küsimus
Inimene kaotas koondamise tõttu palgatöö firmas, mille üks omanikest on ta ise. Samal ajal jätkab firma talle dividendide väljamaksmist. Kas inimesel on õigus end töötuna arvele võtta ja taotleda töötuskindlustushüvitist?
Vastab
Erik Aas
töötukassa juhatuse liige
Jah, tal on see õigus, sest palgatulu puudub.