Tõnu Vare, Tööinspektsiooni avalike suhete juht
Tööinspektsiooni avalike suhete juht Tõnu Vare kirjutab, et vabatahtlikult osalise tööajaga töö valimine võiks leevendada pingeid tööjõuturul.
Koondamised ja vallandamised, lisaks osaajatööle suunamine käivad üle majandusraskustes vaevleva Eesti. Ainuüksi tööinspektsioonile esitati mullu kooskõlastamiseks 328 taotlust töölepingu kollektiivseks lõpetamiseks, kusjuures nendega oli seotud 7 312 töötajat.
Osalise tööaja või osaliselt tasustatava puhkuse taotlusi tööinspektsioonilt nõusoleku saamiseks oli mullu 892 ja taotlusega seotud töötajaid 41 356. Tänavune aasta on alanud sama jõuliselt.
Kollektiivse koondamise taotlusi laekus jaanuaris 62 (töötajaid 1 465) ja veebruaris 75 (töötajaid 1 842). Osalise tööajaga tööle rakendamiseks taotleti nõusolekut aasta esimesel kuul 349 (töötajaid 9 845) ja teisel kuul 357 korral (töötajaid 10 274).
Tööandjal võib tekkida vajadus muuta töötaja töötingimusi seoses töömahu või tellimuste ajutise vähenemisega. Töötajale osalise tööaja kehtestamiseks või töötaja osaliselt tasustatavale puhkusele saatmiseks on vajalik nii töötaja kui tööinspektori nõusolek.
Nõusoleku saamiseks esitab tööandja asukohajärgsele tööinspektorile taotluse osalise tööaja kehtestamise või töötajate osaliselt tasustavale puhkusele saatmise perioodi (lubatud on kuni 3 kuud kalendriaastas) kohta.
Töölepingu seaduse paragrahv 68 sätestab, et osalise tööaja kestus ei või olla alla 60 protsendi töölepingus ette nähtud tööaja normaalkestusest ja osaliselt tasustatava puhkuse ajal makstav puhkusetasu ei või olla väiksem kui 60 protsenti miinimumpalgast. See on tööandja poolt peale surutud variant.
Tööpuuduse vähendamiseks Eestis pakuksin ühe võimaluse.
Mujal Euroopas on levinud osaajaga töötamine vastavalt tööandja ja töötaja vahelisele leppele. Eurostati andmetel 2005. aasta kohta oli Euroopa Liidu 25 riigis osaajaga töötajate osakaal tööjõust 18,4 protsenti. Kümnes uues liikmesriigis, kelle hulka kuulume ka meie, oli see näitaja 7,9 protsenti. Eestis oli osaajaga töötajaid tol aastal veelgi vähem - 7,5 protsenti.
2006. aastal moodustasid Eurostati andmetel Euroopa Liidus tervikuna osaajaga töötajad meestöötajaist ainult 7,7 protsenti, naistest aga koguni 31,2 protsenti. Eestil olid need näitajad vastavalt 4,3 ja 11,3 protsenti.
Eelmise aasta suvel töötas Eurostati andmeil meil osalise tööajaga umbes 42 000 inimest, mis moodustas töötajaskonnast 6,4 protsenti. Võrreldes mullust teist kvartalit eelnenud aastaveerandiga ilmneb, et osaajatöötajate osakaal on langenud 1,5 protsendipunkti võrra.
Meestööjõust moodustasid osaajaga töötajad 2008. aasta teisest kvartalis 3,8 protsenti, naiste puhul oli see näitaja kordades kõrgem - 9,1 protsenti.
Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi uuringutest tuli 2007. aastal välja, et peamine põhjus, miks töötaja ei vali osaajatööd, on kartus, et see takistab karjääri tegemist. 27 protsenti juhatust esindavatest vastajatest hindas osalise tööajaga töötajate karjääriväljavaateid halvemaks kui täiskohaga töötajatel. Töötajate esindajatest on sel seisukohal aga 41 protsenti.
Osaajatööd peetakse üheks lahenduseks, kuidas ühildada töö- ja eraelu, mida näitab ka selle suurem levimus naiste hulgas. Kuigi naisterahvad on sellise töölkäimise omaks võtnud - küllap mängivad siin oma rolli pere või lastega seotud mured - ei taha paljud omal soovil vähemate töötundidega leppida.
Ehk aitab omast tahtest osalisele tööajale üleminek vähendada majandusraskustest tulenevaid pingeid tööjõuturul? Ja kindlasti vajab see mõttemallide muut(u)mist.
