Artiklid

Erik Müürsepp, arileht.ee

Jaanuarist hüppas palga alammäär 2700 kroonilt 4350 kroonile ja koos sellega kerkis järsult ka sotsiaalmaksu arvestamise miinimumkohustus. Et sotsiaalmaksu tuleb täie rauaga tasuda ka inimeste eest, kes töötavad vaid mõne tunni päevas, tähendab miinimumpalga tõus paljudele ettevõtetele ränka lisakoormust. Eeskätt just teenindus-ettevõtted seisavad raske valiku ees: kas töötaja koondada või jätta sotsiaalse kaitseta.

„Summa on meie jaoks päris suur,” nentis kinnisvara korrashoidmise teenust pakkuva ISS-i gruppi kuuluva ISS Halduse juhatuse liige Madis Kase. „Praeguste arvutuste kohaselt on kuus vahe 100 000 krooni. Ettevõtte omanik nendest lisakuludest kindlasti huvitatud ei ole.”

Kase sõnul on ISS-i kontsernil kogu Eestis praegu 1160 osaajatöötajat. Kulude kärpimiseks on ettevõte proovinud suurendada ühele töötajale langevat koormust ja vähendada seeläbi osalise tööajaga kohti.

Madis Kase tunnistas, et seaduses on miinimumtasu nõue ammu sees olnud, ent tänavusel aastal on see alampalga hüppe tõttu ettevõtete jaoks väga ebamugavalt teostunud. „Ilmselt ei ole see olnud seadusandja taotlus,” arvas ta.

Turu-uuringute AS-i tegevjuht Tõnis Stamberg rääkis, et jaanuarist tekkinud probleemile juhtis tähelepanu ettevõttele raamatupidamisteenust osutav firma. „Tundub ebaõiglane, kui inimene käib tööl, aga ravikindlustust selle eest ei saa,” viitas Stamberg ettevõtja ees seisvale valikule: kas koondamine või töökoht ilma sotsiaalkindlustuseta.

Küsitlusfirma spetsiifika tõttu on ettevõttel osalise tööajaga töötajaid paratamatult väga palju. „Mõned käivad ainult kord kuus, kuid püsivaid on saja ringis.” Kõigile ettevõte sotsiaalkindlustust tema sõnul kindlasti lubada ei saa. „Uus seadus seab piiri ja enamiku puhul ei tule sellega välja,” sõnas Stamberg.

Stambergi sõnul on küsitlused sageli väikesemahulised tööd, aga nõuavad korraga paljude inimeste rakendamist. „Nüüd on aga raske motiveerida inimest ka hästi tehtud töö eest.”

Tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis ütles, et seadusesse tuleks kiiresti teha erandid. „See on kiireloomuline küsimus, kui seame eesmärgiks tööhõive hoidmise,” lausus Kriis. Muudatusettepanekud on tema sõnul koostamisel ja ametkondlikul tasemel ka teada. „Meie hinnangul võiks miinimumtaset neile ettevõtetele näiteks poole võrra vähendada. Sest pikemas perspektiivis tekib küsimus: miks peaks ettevõtjat karistama?”

Reval Hotels Eesti personalijuhi Külliki Koppeli sõnul töötab ettevõttes osalise ajaga 20–30 inimest. Koondamise vajadust Koppel veel hinnata ei osanud, küll aga tekitab tema hinnangul küsimusi, kuidas käituda summeeritud tööajanormi puhul.

•• Puhastusfirma SOL Eesti OÜ töödejuhataja Juta Banhardi hinnangul tuleks sotsiaalmaksu tasumist arvestada proportsionaalsemalt tööl oldud ajaga. Näiteks on lisatööst huvitatud noored emad. „Nüüd pean tegema valiku – kahest töötajast jääb alles üks, sest ettevõttel ei ole otstarbekas „raha peale maksta”.”

Rahandusministeeriumi esindaja Annika Vilu sõnul peab hüvede saamiseks olema tehtud panus ehk makstud sotsiaalmaks iga töövõimelise isiku eest. Alates jaanuarist kehtib miinimumkohustus (mis on palga alammäär ehk 4350 krooni) olenemata töötaja tööajast, millelt maksu tasumine annab õiguse saada ravikindlustust.

„Miinimumkohustus on kehtestatud, et vältida süsteemi kuritarvitamist,” teatas Vilu. Kindlustussüsteem on loodud solidaarsuspõhimõttel ehk mitterahaliste hüvede saamine ei sõltu kindlustatava poolt või eest makstud maksu summast.