Helve Toomla
jurist
Olen internetist lugenud väiteid, et koondamisteadet saab anda ka puhkuse, haiguse ja teiste piirangute ajal. Ometi ütleb töölepingu seaduse § 68 lg 4, et on keelatud ette teatada koondamisest ajal, mil on kehtestatud osaline tööaeg. Minuga just nii juhtuski ja arvan, et minu õigusi on rikutud. Aga kuna öeldakse, et paragrahv on kõver, siis mine sa tea. Kellel on õigus ja mida soovitate teha?
Küsijal on õigus töömahu või tellimuste vähenemise puhul antava osaliselt tasustatava puhkuse või osalise tööaja rakendamise ajal on koondamisteate andmine keelatud. Eelnimetatud puhkust ja tööaega saab kasutada ainult erandkorras, siis, kui tööandjal ei ole ajutiselt tööd anda, kuid edaspidi töö jätkub.
Inimesed eksivad vahel, arvates, et iga tööandja algatusel toimuv töölepingu lõpetamine on koondamine. Seetõttu peetakse ka iga lepingu lõpetamisest etteteatamist kõnealuse erandliku puhkuse või osalise tööaja korral keelatuks. Keeld kehtib siiski ainult töölepingu seaduse § 86 p 3 töötajate koondamine suhtes.
Küsijal on võimalik vaidlustada koondamisteate andmine keelatud ajal ja nõuda hüvitist etteteatamistähtaja rikkumise eest TLS-i § 87 lg 2 alusel.
Töötaja võttis enne nn dekreetpuhkusele minekut välja kogu saadaoleva korralise puhkuse. See oli 2005. aasta novembris. Vahepeal pole ta tööl olnud, septembris 2008 jäi uuesti dekreeti ning tõi tööandjale rasedus- ja sünnituslehe. Samal ajal soovis ta kohe välja võtta ka puhkepäevad esimese lapse sünnituslehe aja eest (12 kalendripäeva). 2005. aastal oli tema tunnitasu 19 kr. Nüüd on tunnitasu ja palga alammäär muutunud. Kuidas oleks pidanud arvutama talle nende päevade eest puhkusetasu?
Kui töötaja ei ole töösuhte peatumise (puhkuse, lapsehoolduspuhkuse või rasedus- ja sünnituspuhkuse) tõttu üle 12 kuu tööl käinud ega palka saanud, tuleb tema töölepingus näidatud palgamäära korrigeerida palga alammäära muutumise indeksiga. Indeks arvutatakse puhkusetasu maksmise vajaduse tekkimise ajal kehtiva palga alammäära jagamisel töösuhte peatumise ajal kehtinud alampalgaga. 2005. aasta alampalk oli 2690 krooni kuus ja 15.90 krooni tunnis, tänavu on see vastavalt 4350 ja 27 krooni.
Indeksi väärtus on järelikult 1,698 (27.00 : 15.90) ja töötaja korrigeeritud palgamäär, mis on ka tema puhkusetasu arvutamise aluseks, 32.25 krooni tunnis (19 x 1,698).
Saadud tunnitasu järgi tuleb arvutada puhkusele jäämise kuu eeldatav kuupalk, s.t tunnitasu korrutatakse konkreetse kuu normtundide arvuga. Septembris tuli täistööaja korral töötada 176 tundi, järelikult oli kuupalk 5676 krooni (176 x 32.25).
Puhkuse päevatasu leidmiseks jagatakse see kuupalk sama kuu kalendripäevade (v.a riigipühad) arvuga ja saadud keskmine kalendripäeva tasu korrutatakse puhkusepäevade arvuga.
Küsija keskmine kalendripäeva tasu on septembris 189.20 krooni (5656 : 30) ja 12 puhkusepäeva eest pidi ta saama 2270.40 kr, millest arvutatakse maha maksud.