Tiina Saar
Kiired majanduskasvuaastad muutsid inimesed mugavaks ja hooletuks; ettevõtted hakkasid tegema kulutusi, mis polnud mitte alati otstarbekad.
Lähiaastad toovad kainuse ka nendesse firmadesse, kes otseselt oma äri koomale ei tõmba, võib lühidalt kokku võtta viimasel Pärnu Konverentside Palga päeval räägitu. Töötajatele tähendab see, et tulemuspalgad kahanevad oluliselt, kui ettevõte toodab kaupu või teenuseid vaid kohaliku turu jaoks.
Fontese ärisuuna juhi Katri-Triin Maripuu sõnul on 2008. aastal tulemustasud vähenenud keskmiselt 1500 krooni kuus ehk 1015 protsenti. Leibkonna jaoks, kes peab toime tulema suure laenukoormuse ja tõusvate hindadega, on see tuntav. Hansapanga analüütiku Maris Lauri sõnul näitavad viimased uuringutulemused, et usaldusindeks on langenud negatiivsele poolele, mis tähendab, et inimesed kardavad töötuks jääda ja hinnatõusu, nad ei kuluta enam nii kergekäeliselt.
Selleks et ellu jääda, vaatavad ettevõtted üle oma kulude poolt. Lauri sõnul olidki kiired kasvuaastad mingis mõttes ebanormaalsed. Inimesed läksid mugavaks, laisaks, hooletuks ja ka ettevõtted hakkasid tegema kulutusi, mis polnud otstarbekad. Töökohti ja töötajaid hinnates võib nüüd selguda, et mitte kõik töötajad ei too firma kukrusse raha juurde. Need töötajad satuvad vabale tööturule, kus konkurents on endisest tihedam. Kui veel paar aastat tagasi läksid noored ülikoolilõpetajad tööandja juurde jutuga, et tahavad hoolimata kogemuste puudumisest 20 000 krooni kätte saada, ja tööandjad seda töötajate puuduse tõttu ka maksid, siis nüüd sellised läbirääkimised vilja ei kannaks.
Tugi koondatutele
Tööturuameti peadirektori Tiina Ormissoni sõnul on koondatavate inimeste jaoks piisavalt teenuseid. Sama kinnitavad ka infolehe Tööjõuturg tehtud tööandjate küsitluse tulemused. Need, kes töökohast ilma jäävad, saavad nõustamist ja tuge nii oma ettevõttes kui ka kohalikus tööhõiveametis. Pakutakse ümberõpet ning treenitakse kandideerimisoskusi.
Asja teine külg on aga see, et igaüks, kes koondamisteate saab, peab mingis mõttes vaatama peeglisse ja mõtlema: miks just mina? Kas polnud mu oskused piisavad või olin ma teistest kehvem? Igal juhul mõjutab töötuks jäämine enesehinnangut ja lööb hinge haava.
Kui tootmissektoris on veel võimalik inimesi kergemini ümber õpetada, siis maaklerid, müügiesindajad ja muudel vahendavatel ametikohtadel olevad töötajad kannatavad enim. Sageli pole neil peale tootespetsiifiliste oskuste, hea suhtlemis- ja arvutikasutamisoskuse suurt midagi. Samal ajal ei luba nende n-ö kõrge enesehinnang pakkida näiteks kaubanduskeskuses kaupu. Enamasti on just see sihtrühm ka Eesti sisetootmise meelisklient, kel kanda liisingud ja laenud.
Õppimine aitab käppadele maanduda
Suhtu endasse kui ettevõttesse:
Konverentsil Palga päev käis läbi mõte, et praeguses olukorras hakkab selgeks saama elukestva õppimise tegelik tähendus. Tuleb lihvida oskusi, mis aitavad olla töös efektiivsemad, suhtuda endasse kui ettevõttesse ja leida paindlikke töövorme lisaraha teenimiseks.
Praeguse aja trendiks on loovpraktiliste alade õppimine: näiteks finantsharidusega inimene õpib aianduskoolis haljastajaks, ärijuht pottsepaks, raamatupidaja gurmeekokaks või masseerijaks.
Karjäärinõustamises on mitmekülgsus üks tööõnne alustalasid mida rohkem on inimesel põnevaid oskusi, seda lihtsam on tal leida uusi põnevaid võimalusi ja mitte langeda masendusse, kui töökoht kaob.
