Helve Toomla
jurist
Töötaja puhkas 10. märtsist 23. märtsini. 26. märtsil sai ta tagantjärele lisatasu jaanuari- ja veebruarikuu eest. Kas tõesti ei pea tegema puhkusetasu osas ümberarvestust? Seadus ütleb, et puhkusetasu arvutamisel võetakse lisatasu ja preemia arvesse ajavahemiku eest, mil see teeniti, mitte väljamaksmise aja järgi. Kas eelöeldut tuleb tõlgendada nii, et seaduse järgi tuleb arvestada ainult neid lisatasusid, mis olid teada puhkusetasu arvutamise ajal?
Küsija toodud näite järgi peab tööandja puhkusetasu arvutama märtsi alguses nii, et töötaja selle hiljemalt eelviimasel tööpäeval, s.o 6. märtsil, kätte saaks. Sel ajal lisatasu makstud ei ole ja seda arvesse võtta ei saa. Kahjuks ei näe kehtiv puhkusetasu arvutamise kord ümberarvestuse kohustust ette, seetõttu võib puhkusetasu suurus lisatasu tõt-tu tõesti osutuda sõltuvaks ajast, mil töötaja puhkust kasutab. Minu meelest ei ole see ka õiglane. Üks võimalus seda vältida oleks kollektiiv- või töölepingus kokku leppida puhkusetasu arvutamises töötajale soodsamatel tingimustel, sh tasu ümberarvestamises.
Teine võimalus on nõuda puhkusetasu ümberarvestamist kohtu kaudu, lähtudes sellest, millele küsija viitab inimene on lisatasu või preemia teistega võrdselt välja teeninud ja seda tuleb teistega võrdselt ka puhkusetasus arvesse võtta. Kui selline nõue rahuldatakse riigikohtu otsusega, muutub loodetavasti ka senine määruse kohaldamise praktika.
Töötan ettevõttes, kus tööaeg kestab kella 16-st kuni südaööni. Kas Eesti tööseaduste kohaselt on tööandja kohustatud tagama töötajale tasuta transpordi töölt koju? Kui jah, siis mis kellast alates õhtul on tööandja kohustatud seda tegema?
Seadusejärgset töötajate tööle- või kojuveo kohustust tööandjal ei ole, ka mitte öisel ajal. Selle kohustuse võib tööandja endale ise võtta või kokku leppida töö- või kollektiivlepingus.
