Agne Narusk
Samal ajal on see arvestatav alternatiiv nii töövõtjale kui ka -andjale.
Tavalise Hollandi väikelinna ühe, kahe või enama lapse ema käib tööl paar korda nädalas. Seda siis, kui ta pole jäänud (nagu valdavalt tavaks ) pärast pere loomist koduseks. Kui Eesti ema lapsed peakandmise ikka jõuavad, kohtab nii väikese töökoormusega naisi haruharva. See on suurim erinevus Eesti ja teiste Euroopa Liidu riikide osaajaga töötavate naiste (ja ka meeste) vahel. Eestis töötas pere (laste või abivajavate täiskasvanute) hoolitsemise eesmärgil aastal 2004 osaajaga vaid 2,4 protsenti inimestest, EL-15 riikides oli neid aga toona 28,4 protsenti, seisab statistikaameti teemalehes Töö-aja paindlikkus.
Erinevus tuleneb sellest, et kuni kaheaastaste lastega Eesti naised on üldjuhul lapsehoolduspuhkusel ega tööta (hõive-määr üks EL-i madalamaid), kolmeaastaste ja vanemate lastega naised töötavad aga juba valdavalt täistööajaga. Teistes EL-i maades seevastu ei olene naiste hõivemäär nii palju laste vanusest, tunduvalt rohkem töötatakse osaajaga, mis võimaldab töö- ja pereelu paremini ühitada.
Vähe raha, palju tööd
Kaks aastat hiljem, 2006. aastal, on osaajatöötajate hulk Eestis jõudsalt kasvanud just naiste seas. 11 protsenti nais- ja neli protsenti meespalgatöötajatest tegi tööd alla 35 töötunni nädalas. Uurijad juhivad tähelepanu ammu teatud-tuntud tõsiasjale: kuigi osaajatöö võimaldab paremini jagada töiseid ja koduseid kohustusi, tähendab see ka suuremat ebastabiilsust ja väiksemat palka. Veelgi enam: mitu Töölehe küsitletud osaajaga töötajat kurtis, et tööd tuleb ikka teha teistega võrdselt, aga palga-päeval potsatab kontole vaevalt kolmandik kolleegide kuutasust. Ja kui ettevõttel tuleb kulusid kokku tõmmata, kuuluvad seaduse järgi esmalt koondamisele just osaajaga töötajad.
Võib oletada, et Eestis saadav väike tasu osaajaga töötamise eest on üks olulisemaid põhjuseid, mis hoiab eestlannasid osaajatööst eemale. Lisaks on ühiskonnas levinud arusaam, et üks õige töö tähendab kahek-sat tundi päevas ja viit päeva nädalas. Ning mis seal salata, tööandjatel on mugavam pidada üht täistööajaga töötajat kui kaht osaajaga töötajat.
Osaajatöö
Tööaeg alla 35 tunni:
osaajatöötaja on hõivatu, kelle tavaline nädalatööaeg on alla 35 tunni, v.a ametid, kus on seadusega kehtestatud lühendatud tööaeg.
Kasu tööandjale:
Tööjõuvajaduse vähenemisel lubab osaajaga töötamise kasutamine vältida koondamisi.
Kui nõudlus töötajate järele suureneb, võimaldab see kaasata tööturule inimesi, kes ei saa/ei taha täiel määral tööjõus osaleda (nt üliõpilased, pensionärid, lapsevanemad).
Kas oled mõelnud osaajatööle?
Kättlin Küttis,
klienditeeninduse projektijuht, viieaastase poja ja 1,7-aastase tütre ema, lapsehoolduspuhkusel:
Olen osaajaga töötamist kaalunud. Üks põhjusi, miks ma seda mõtet pole ellu viinud, on see, et noorem laps on alles liiga väike. Teine, kaalukam põhjus on asja-olu, et pole sugugi kerge leida osaajaga tööd, mis oleks ühtlasi huvipakkuv ja tasuv.
Võrkturunduse olen enda jaoks välistanud. Kolmas väga oluline põhjus on lasteaiakoha puudumine. Nii olengi esialgu kahevahel. Kui peaks väga hea osaajatöö pakkumine tulema, kaalun seda võimalust tõsiselt.
Maarit Vabrit-Raadla,
koolitaja ja arenduskonsultant, 3,5- ja kaheaastase poja ema, teist nädalat tagasi tööl:
Oleksin hea meelega osaajaga tööle tagasi läinud juba aasta eest. Kuid eelmine tööandja keeldus mind osalise ajaga tööle võtmast ega olnud nõus ka kombineeritud variandiga (osa töö-ajast kontoris ja osa kodus). Nii meie töösuhe ka lõppes. Üks põhjus, miks Eestis on nii vähe osaajaga töötajaid, on kindlasti see, et paljude ettevõtete juhid ei ole endale lihtsalt suutnud selgeks teha, et naiste roll ja profiil on tööturul kõvasti muutunud. Justkui oleks see tohutu vastutulek töötajale ja tööandjale väga kulukas. Tegelikult on kasutegur mõlemapoolne.
