Helve Toomla
ametiühingute jurist
Kas ka riigiteenistujatel, kellele on määratud töövõimetuspension, on õigus saada pikendatud puhkust?
Riigiteenistuja põhipuhkus on 35 kalendripäeva. Teie infost loeb välja, et töövõimetuspensioni saajate pikendatud puhkuseosa on seitse päeva.
Kuna tegemist ei ole seitsmepäevase lisapuhkusega, mis liidetaks põhipuhkusele, ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnikule antakse juba pikendatud põhipuhkust 35 kalendripäeva, siis ei pikenda töövõimetuspensioni maksmise fakt ametniku puhkust.
Vastavalt puhkusetasu arvutamise korrale säilitatakse töötajale, kes viimase kuue kuu jooksul on saanud ainult põhipalka, kokkulepitud palk. On olnud arvamusi, et see kehtib sellisel juhul, kui töötaja põhipalk ei ole muutunud viimase kuue kuu jooksul. Kas see on nii? Kui näiteks töötaja põhipalka tõstetakse vahetult enne puhkusele jäämist, kas tal säilitatakse siis see uus kokkulepitud palk või arvestatakse sellisel juhul ikka päevatasu alusel puhkusetasu?
Puhkusetasu arvutamise korra järgi säilitatakse puhkusetasuna töötaja põhipalk, kui viimasel kuuel kuul maksta talle ainult põhipalka. Selle aja sees muudetud põhipalk jääb ikka põhipalgaks ning ei ole vajadust kasutada keskmise kalendripäeva arvestust. Tahtnuks määruseandja põhipalga muutumise puhul keskmise päevatasu arvestust kasutada, tulnuks see määruses ka täpselt näidata, kuid ei ole seda tehtud.
Kui töötaja põhipalka on vahetult enne puhkusele jäämist tõstetud, siis makstakse talle puhkusetasuks uus suurem põhipalk. Kui inimene jäi enne puhkust tööle näiteks osalise tööajaga ning põhipalk seetõttu vähenes, säilitatakse puhkusetasuks uus väiksem palk. Viimasel juhul võivad pooled küll töötajale soodsamates arvutustingimustes kokku leppida. Tööandja võib ka ühepoolselt sel juhul töötajale paremaid tingimusi rakendada.
