Helve Toomla,
ametiühingute jurist
Meie ettevõttes on tekkinud järgmine olukord: ettevõte laiendab teenuste valikut (lisaks X-tüüpi sõidukitele hakatakse hooldama ka Y-tüüpi sõidukeid, seega tegevusvaldkond jääb samaks).
Lisanduvate ülesannete täitmiseks peab ettevõte tagama kindla arvu Y-tüüpi sõidukite hooldamise litsentsiga mehaanikuid. Ettevõte korraldab oma kulul kalli koolituse.
Töötajad, kes osalevad kursusel ja sooritavad eksami, saavad litsentsi, mistõttu vastavalt kollektiivlepingule tõuseb ka nende töötasu. Tööandja soovib töötajatega sõlmida koolituslepingu, mis kohustaks töötajaid kahe aasta jooksul pärast koolituse lõppu töötama tööandja juures. Vastasel juhul oleks töötaja kohustatud hüvitama tööandjale kursuste maksumuse. Hakkab kujunema olukord, et mõni töötaja ütleb: kui peab koolituslepingu sõlmima, siis tema ei lähegi kursustele.
Kedagi ei saa sundida lepingut sõlmima. Tööandja peab sel juhul kaaluma, kas saata töötajat koolitusele või mitte. Töötaja, kes kursust ei läbi, jääb oma senisele tööle ja sellele vastavale palgale.
Kui inimesel on 40%-line töö-võime kaotus seoses kutsehaigusega, kas tal on siis õigus saada lisapuhkust seitse päeva? Inimese puhkus on praegu 30 kalendripäeva ja kutsehaiguse sai eelmises töökohas, nüüd on tööl teises kohas.
Uuest kohast öeldi, et ei ole õigust saada lisapuhkust, aga kliinikust öeldi, et on. Kas lisapuhkus kutsehaigetele on ette nähtud?
40%-lise töövõime kaotuse puhul makstakse töötajale töövõimetuspensioni. Just selle pensioni määramise fakt on alus 35-päevase pikendatud põhipuhkuse saamiseks.
Tegemist ei ole mitte seitsme-päevase lisapuhkusega, vaid nimelt pikendatud põhipuhkusega. Töötaja peab pikendatud põhipuhkuse saamiseks esitama tööandjale arstliku töövõimetuse ekspertiisi otsuse vähemalt 40%-lise töövõime kaotuse kohta või pensioniameti tõendi töövõimetuspensioni määramise kohta.
Kutsehaiguse puhul, olgu see saadud endise või praeguse tööandja juures, on küsijal lisaks pikendatud puhkusele õigus saada juba esimesel tööaastal puhkust täies ulatuses sõltumata töötatud ajast (üldjuhul tuleb osalise puhkuse saamiseks töötada vähemalt kuus kuud) ja ta saab ajakava koostamise ajal valida omale sobivat puhkuse aega (tavaliselt määrab selle tööandja).
