Helve Toomla
ametiühingute jurist
Puhkuseseaduse paragrahvi 30 lõike 2 järgi on emal või isal õigus saada omal soovil igal töö-aastal täiendavat lapsepuhkust. Vabariigi valitsuse määrus puhkusetasu arvutamise korra kohta aga ei reguleeri täiendava lapsepuhkuse tasu maksmise korda. Kuidas peab täiendaval lapsepuhkusel olevale töötajale arvestama hüvitist?
Täiendava lapsepuhkuse tasu suurus on kehtestatud vabariigi valitsuse 28. augusti 2001. aasta määrusega nr 287 Puhkusetasu ja hüvitise suurus ning maksmise kord riigieelarve vahenditest. Selle korra § 2 lg 2 kohaselt on täiendava lapsepuhkuse ühe kalendripäeva tasu 66 krooni.
Sama määrus sätestab ka maksmise korra tööandja arvutab ja maksab kõnealuse puhkusetasu. Tööandjale hüvitab riigieelarvest selle summa pensioniamet ning ikka sama määrusega ette nähtud korra järgi.
Kuidas tasustatakse töölähetuse sisse jäävaid puhkepäevi? Töö- ja puhkeaja seadusest mingit märget ei leidnud.
Töölähetuse ajaks ei olegi töö- ja puhkeajas erisusi ette nähtud. Ka lähetuses olles puhkepäevadel puhatakse ja tööajal tehakse tööd. Kui aga puhkepäevadel tuleb tööd teha, peab selleks olema poolte kokkulepe.
Ilma töötaja nõusolekuta teda puhkepäeval tööle rakendada ei tohi. Mõistlik oleks see kokkulepe vormistada kirjalikult juba enne lähetusse sõitu, sest see välistaks võimalikud hüvitamise vaidlused.
Töölähetuse päevatasu makstakse palgaseaduse alusel teel oleku ja lähetuskohas viibimise aja, s.t ka puhkepäevade eest.
