Helve Toomla
ametiühingute jurist
Puhkusetasu sisaldab peale viimase kuue kuu palga ka lisatasusid ja preemiaid.
Puhkusetasu arvutamiseks on arvutamise korra kohaselt kolm viisi palga säilitamine puhkuse ajaks, keskmise päevatasu arvestamine ja kollektiiv- või töölepingus kokkulepitud arvutuskord, mis peab olema eelmistega võrreldes töötajale soodsam.
Palk säilitatakse puhkusetasuks neile töötajatele, kellele maksti viimasel kuuel kuul töötatud aja eest ainult põhipalka või lisaks sellele püsiva iseloomu ja suurusega lisatasu, näiteks teenistusstaai eest avalikus teenistuses või püsiva suurusega lisatasu lisatöö eest.
Päevatasu järgi tuleb puhkusetasu arvutada siis, kui palk on viimasel kuuel kuul olnud eri suurusega seda maksti tükitöö alusel või lisandusid lisatasud, nagu preemia, ületunnitöö- või asendustasu jms.
Päevatasu leidmiseks liidetakse puhkusetasu arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul teenitud palgad. Kui näiteks inimene jäi puhkusele 2. juulil, siis tuleb arvestada sellega, et puhkusetasu arvestamise vajadus tekkis juba juunis, sest puhkusetasu tuli maksta 28. juunil. Arvestuse aluseks on järelikult palgad, mis on teenitud möödunud aasta detsembrist kuni käesoleva aasta maini.
Palgaks loetakse põhipalka, lisatasusid, preemiaid ja juurdemakseid. Palga hulka ei arvata puhkusetasu, teiselt tööandjalt saadud palka, töövõtu-, käsundus- vm võlaõigusliku lepingu alusel saadud tasu, haigusraha, töölähetuse hüvitisi ega päevaraha, ühekordseid tööga mitteseotud toetusi (juubelitoetus, jõulutoetus vms). Liitmisel saadud summa jagatakse samade kuude kalendripäevade arvuga, mille hulgast jäetakse välja riigipühad. Nii leitud ühe kalendripäeva tasu korrutatakse puhkusepäevade arvuga ja saadud summa ongi puhkusetasu.
Haigusleht
Kui töötaja oli kõnealuse kuue kuu jooksul haige või oli tööleping muul alusel peatunud nii, et palka talle sel ajal ei arvestatud, vähendatakse kalendripäevade arvu haiguse vms tõttu töölt puudutud päevade võrra. Päevade arvu ei vähendata, kui töötaja puudus töölt omavoliliselt, s.t tegi tööluusi või oli seaduslikult töölt kõrvaldatud näiteks joobe tõttu.
Lisatasu ja preemia võetakse arvesse ajavahemiku eest, mil see teeniti, mitte väljamaksmise aja järgi. Kui näiteks veebruaris maksti möödunud aasta töötulemuste eest preemiat ja inimene jäi puhkusele märtsis, siis arvutatakse tema puhkusetasu eelmise aasta septembrist kuni selle aasta veebruarini teenitud palgalt, seejuures arvestatakse möödunud aasta nelja kuu palgale juurde 4/12 aastapreemiast. Kui sama firma töötaja jääb puhkusele aasta teisel poolel, ei lange preemiast arvestuskuudele enam ühtki osa. Kahjuks puudub puhkusetasu arvutamise korras puhkusetasu ümberarvutamise nõue juhuks, kui preemiat makstakse nende kuude eest hiljem. Nii tekivad vahel päris suured vahed ühesugust palka ja preemiat saavate inimeste puhkusetasudes. Sellise ebavõrdsuse vältimiseks võiks kollektiiv- või töölepingus kokku leppida puhkusetasu arvutamises töötajale soodsamatel tingimustel.
Puhkuseraha lapsehoolduspuhkuselt tulijale
Põhipalga korrigeerimine
Kui töötaja on töölt olnud eemal kauem kui aasta, tuleb vaadata, kas tema töölepingus näidatud palgamäära ehk põhipalka peab korrigeerima palga alammäära indeksiga. See tähendab kunagise palga vastavusse viimist praeguste palkadega.
Näiteks jäi naine lapsehoolduspuhkusele 2001. aastal, mil tema palgamäär oli töölepingus 3000 kr ning ta soovib tänavu vahetult pärast lapsehoolduspuhkust kohe käimasoleva tööaasta puhkust kasutada. Palgamäära korrigeerides tuleb kõigepealt leida indeksi väärtus. Selleks jagatakse tänavune palga alammäär 3600 krooni 2001. aasta alammääraga, mis oli 1600 krooni. Saadud indeks 2,25 korrutatakse töölepingujärgse palgamääraga, s.t 3000 krooniga. Töötaja puhkusetasu arvutamisel võetakse aluseks korrigeeritud kuupalk 6750 krooni (3000x2,25). Kui korrigeeritud palgamäär osutub suuremaks, kui on statistikaameti avaldatud viimase kvartali keskmine brutopalk, jääb piiriks riigi keskmine, s.t suuremat summat arvutamise aluseks ei võeta. Viimane avaldatud riigi keskmine palk on 10 322 krooni.
Kunagist palka ei korrigeerita, kui see oli juba toona töölepingus suurem, kui on viimati avaldatud riigi keskmine.
Kui palgamäär on kehtestatud seaduse, valitsuse või kohaliku omavalitsuse volikogu määrusega või on kollektiivlepingus kokku lepitud, siis seda samuti ei korrigeerita, vaid kasutatakse maksmise ajal kehtivat palgamäära.
