Merike Lees
Arvamus, et sõidupäeviku pidamine on erakordselt tülikas ja keeruline, ei pea paika, kuid ka seda pidades saab hüvitada vaid 500 kilomeetri ulatuses töösõite.
Kui arvestada, et maksimaalne kilomeetrihinna hüvitis on neli krooni, siis läheb Tallinna-Võru-Tallinna ots kallimaks, kui terve kuu töösõitude hüvitamiseks mõeldud summa lubab läbida. Veelgi enam, 2000kroonise hüvitisega ei saa töötaja Tallinnasse tagasi, vaid viimased kümned kilomeetrid tuleb tal läbida oma rahakoti peal.
Sõidupäeviku pidamisel saab tööandja maksuvabalt hüvitada töötajale 2000 krooni eest kuus töösõite, ilma sõidupäevikuta on see summa poole väiksem ehk 1000 krooni. Ühe kilomeetri kohta on ette nähtud maksimaalselt neli krooni hüvitust.
Üle 2000kroonise hüvituspiiri minevaid sõite ei ole mõtet päevikusse kanda ning võib juhtuda, et kui on olnud pikem ärireis, piisab, kui päevikus on ainult üks-kaks sissekannet, mis põhjendavad kompensatsiooni maksmist.
Paljud tööandjad maksavadki kompensatsiooniks 1000 krooni või alla selle, ega hakka end ja töötajat sõidupäevikuga vaevama. Tihti ei teatagi, milline korrektne sõidupäevik välja peaks nägema, sest valitsuse ja rahandusministri määrused annavad vaid üldsõnalise kirjelduse ilma konkreetse näite või vormita.
Raamatupidamis- ja konsultatsioonifirma Arvestusabi OÜ tegi määrustele vastava vormi, Äripäev täitis selle kirjetega ning küsis maksuametilt kommentaari ja hinnangut. Pärast neljapäevast ootamist tuli Aule Kindsigo vastusega meil. "Iga tööandja otsustab eelkõige ise arvestuse pidamise üle, tulenevalt ettevõtluse iseloomust ja vastavalt sellele, millised on töötaja töö ülesanded, mille eest talle kompenseeritakse sõiduauto kasutamine."
Ta möönis, et näidis vastab määruse nõuetele, kuid ei pruugi sobida iga ettevõtte jaoks. Sellise päeviku täitmine ei võtnud üle veerand tunni.
Sissekannete täpsuse määrab tööandja
Valitsuse ja rahandusministri määrus ei sätesta, kui täpselt tuleb sõitude sisu ja sihtpunkti kajastada. Seda selgitas maksu ja tolliameti maksude osakonna juhataja Aule Kindsigo.
Iga päev töötaja autot töösõitudeks ei kasuta. Seega ei ole kilometraainäit pidev. Kas see on aktsepteeritav?
Tööandja saab maksuvabalt hüvitada vaid tööülesannete täitmisega seotud kulud. Siit tulenevalt ei tule arvestust pidada mitte kõikide antud sõiduautoga tehtud sõitude üle ja sellepärast ei ühti arvestuses kajastatud kilomeetrite läbisõit tegeliku auto kasutamisega.
Kui panna sõidu eesmärgiks "kliendikohtumine", kas peab panema ka kliendi andmed vms? Teatud kohtumiste avalikustamine võib kahjustada ettevõtja ärihuve.
Eeldatavasti on äriühingu raamatupidaja kursis dokumentidega, mis sisaldavad ärisaladust ja ka maksuhaldur on vastavalt MKS N 26 seotud äri- ja pangasaladuse hoidmisega. See ei ole piisav põhjus, miks ei saa kajastada sõidu eesmärki.
Kui täpselt peab sõidu sihtkohta määratlema? Kas peab panema aadressi maja täpsusega või piisab, kui on linnadevahelisel reisil kaks linna ja linnasisesel sõidul märgitud tänavad?
Eelkõige otsustab tööandja, kui täpselt peab töötaja tehtud sõidud oma arvestuse kajastama, st kuidas näitama sõidu eesmärgi, sest tööandja hüvitab tehtud sõidud ja tema peab aja möödudes olema suuteline maksuhaldurile tõendama, kuidas linnasisene sõit või kliendikohtumine on tehtud tööandja huvides.
Seega ei saa ette kirjutada, kas arvestuses tuleb näidata täpne aadress, tänav või hoopis firma nimi, oluline on, et tööülesanne oleks arusaadavalt kajastatud.
Määrustes ei ole öeldud ka aega, mille jooksul sissekanne päevikusse peaks tekkima. Neid võib teha ka kuu lõpus.
Arvestuse pidamine eeldab ametisõitude märkimist koos kilometraaiga (spidomeetri alg- ja lõppnäit) ja kui kuus tehakse mitmeid sõite, siis kindlasti ei suuda töötaja kõiki vajalikke andmeid meeles pidada.
Sõidupäevikut tuleb täita jooksvalt, et oleks tagatud tõeste andmete näitamine.
Tasub teada
* Tulumaksuseadus lubab maksuvabalt autokulude hüvitist maksta töölepinguga töötajale, avalikule teenistujale ja juhatuse liikmele. Töövõtulepinguga töötajale autokulude hüvitist maksta ei saa.
Allikas: OÜ Arvestusabi
Pane tähele
Kohustuslikud näitajad sõidupäevikus:
* sõiduautot kasutava isiku ees- ja perekonnanimi;
* sõiduauto riiklik registrinumber;
* sõiduauto spidomeetri kaugsõidumõõdiku alg- ja lõppnäit iga teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel tehtud sõidu korral;
* kuupäev ja sõidu eesmärk iga teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel tehtud sõidu korral.
Allikas: valitsuse määrus nr 164
