Tanel Raig
Ligi 20 protsenti töötajatest soovib aasta alguses paika pandud puhkusegraafikus teha muudatusi.
Aastaid OÜs Viimsi Valdused majahoidjana töötanud ukrainlanna Zinaida Oleks otsustas esmakordselt Ukraina kombe kohaselt külastada pärast ülestõusmispühasid esivanemate haudasid sünnimaal. Otsus tuli ootamatult ja juhilt oli vaja küsida kahenädalast planeerimata puhkust.
Äripäev küsitles personalijuhte ja umbes 20st vastanust väitis lõviosa, et peavad aasta jooksul ümber tegema ligi viiendiku jaanuari lõpus koostatud puhkusegraafikust. "Pakun, et umbes 20% meie töötajatest muudab oma esialgset puhkuseplaani, tingituna kas siis eraelulistest või tööalastest põhjustest," räägib OÜ Linxtelecom Estonia arveldusspetsialist Marge Arro. Tema väidet toetab ASi Ekseko juhiabi Ülle Haukanõmm, kes ütleb, et ettevõtte 165 töötajast soovib iga aasta umbes 30 graafikuvälist puhkust.
Töötajatele tullakse vastu
Viimsi Valduste haldusjuht Sulev Jaanus maksab palka 54 töötajale. Nende hulgas on koristajaid, kelle sünnimaa on Ukraina, Valgevene või Venemaa. Tihti paluvad nad muuta puhkusegraafikut seoses suguvõsas toimuvaga (matus, pärimine, pulmad) või võimalusega kasutada odavamaid sõiduvõimalusi (hinnakampaaniad, odavlennud). "Sellistel juhtudel tuleme neile alati vastu, kuna olukord ei kannata ootamist," räägib Jaanus. Ta palub töötajal asendajaga kokku leppida ning ootab neid puhkuseavaldust kirjutama ja asenduslepingut sõlmima.
Asendaja leiab tööandja
Tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja Niina Siitami väitel päris nii puhkuse asendamine toimuma siiski ei peaks. Tema sõnul ei saa nõustuda tingimusega, kus töötaja peab erakorralisele puhkusele pääsemiseks ise endale asendaja leidma. "Töökorralduse muutmise kohustus on tööandjal," leiab Siitam.
Nii toimubki pikemaajaliste puhkusemuudatuste organiseerimine Abakhan Fabrics Eesti ASis. Sealne haldusjuht Liina Endrekson räägib juhusest, kus töötaja soovis pikemat palgata puhkust ja ta pidi tööle võtma asendustöötaja.
Kaks päeva enne sünnimaale ärasõitu on Zinaida Oleks tagasihoidlikult õnnelik. Ta ütleb, et tema ülemus on tore, võimaldas tal niimoodi ootamatult puhkusele minna. Asendaja leidmisega tal probleeme ei olnud - tema mees töötab samas ettevõttes majahoidjana. Ka ülemus on rahul: "Tulles töötajale vastu, saad teinekord ilma lisatasuta paluda täita mõnda lisaülesannet - kevadkoristus, eritööd ja nii edasi," nendib Jaanus.
Kommentaar
Kadri Agarmaa
International Language Services OÜ juhatuse liige
Meil oli kord suuri probleeme töötajaga, kes õppis ülikoolis kaugõppes.
Eelnevalt kokkulepitud paaripäevasest õppepuhkusest sai tihti terve nädal, sest töötav üliõpilane helistas päevakaupa hommikuti oma kolleegile (mitte tööandjale) ja teatas oma otsusest (mitte soovist) õppepuhkust pikendada.
Loomulikult tekitas see töökaaslastele probleeme, kuna teadmishimulise kolleegi töö tuli nendel ära teha. Kuna kolleegid olid kenad inimesed, siis skandaali nad sellest ei tekitanud, kuigi olid äärmiselt ärritunud.
Siit saime ehk ka väikse õppetunni: puhkuse andmisest graafikuvälisel ajal tuleks võimaluse korral siiski pigem hoiduda, kuna see häirib paratamatult kolleegide normaalset töörütmi.
tasub teada
* Töötaja puhkuse aeg on kindlaks määratud aasta alguses koostatud puhkuste ajakavaga.
* Puhkuseseadus sätestab, et puhkuste ajakava muudetakse poolte kokkuleppel, kuid ei täpsusta, kuidas seda teha.
* Et puhkuste ajakava muutmise protseduur oleks töötajale selge, tuleb see töösisekorraeeskirjas kindlaks määrata.
* Puhkuste ajakava muutmise olulisim tingimus on muudatuse soovist ette teatada.
* Etteteatamisaeg peab olema mõistlik ehk võimaldama teisel poolel piisava aja jooksul otsustada ja vajadusel teha muutusi töökorralduses. Puhkuseseadus on teatud juhtudel ette näinud töötajapoolse puhkusele minekust etteteatamise vähemalt kümme päeva. Kui pikem etteteatamine ei ole põhjendatud, võikski sellise tähtaja ette näha.
* Soovist muuta puhkuseaega peaks kindlasti teisele poolele kirjalikult teatama.
Allikas: Niina Siitam, tööinspektsioon
