Risto Hübner
advokaadibüroo Tark & Co jurist
Riigikohus tegi novembri algul tööandja seisukohalt olulise otsuse, mis annab uue tõlgenduse tööraamatu kinnipidamise eest hüvitise maksmiseks.
Töölepingu seaduses (TLS) on sätestatud tööandja kohustus maksta töötajale keskmist palka iga tööraamatu kätteandmisega viivitatud päeva eest. TLSi N 74 lg 2 kohaselt peab tööandja andma töötajale tööraamatu kätte töölepingu lõpetamise päeval.
Kui töötaja töölepingu lõpetamise päeval tööraamatut vastu ei võtnud (töötaja ei viibinud tööl), peab tööandja andma töötajale tööraamatu vastava nõude esitamise päeval.
TLSi N 119 lg 1 kohaselt peab tööandja maksma tööraamatu kinnipidamise korral töötajale keskmist palka iga tööraamatu kätteandmisega viivitatud päeva eest.
TLS ei seo aga tööraamatu kinnipidamise eest hüvitise saamist kahju tekkimisega töötajale. Sama seisukohta on väljendanud ka Riigikohus oma 2003. aastal tehtud otsuses.
1. novembril tehtud otsuses paneb Riigikohus töötajale hüvitise maksmise kohustuse sõltuvusse töötajale kahju tekkimisest.
Riigikohus märgib otsuses, et kuigi kahju tekkimist tööraamatu kätteandmisega viivitamise korral ei saa välistada, ei ole ka enam mõistlikku põhjust eeldada, et töötajale tekib tööraamatu puudumise tõttu igal juhul kahju, kuivõrd tööraamatu puudumine või selle esitamata jätmine ei takista töölepingu sõlmimist.
Riigikohtu hinnangul on olukord, kus tööandja peab maksma hüvitist ka juhul, kui töötaja ei ole kahju saanud, vastuolus hea usu põhimõttega.
Ka leidis Riigikohus, et juhul, kui tööandja rikub töötajale tööraamatu kätteandmise kohustust, võib töötaja nõuda tööandjalt kahju hüvitamist võlaõigusseaduse alusel, kuid töötaja peab sellisel juhul tõendama, et tööandja poolt tööraamatu kinnipidamisest tulenevalt on talle kahju tekkinud.
Seega ei saa Riigikohtu hiljutise otsuse valguses töötaja nõuda tööandjalt hüvitist tööraamatu kinnipidamise eest, kui töötaja ei tõenda, et tööraamatu kinnipidamisega on tööandja talle kahju tekitanud.
