Kaili Kõiv
PARE juhatuse liige

Paljud personali või raamatupidamisega tegelevad töötajad on kindlasti kokku puutunud statistikaameti küsitavate aruannete esitamisega ning nii mõnigi kord kõikide nõutavate andmete esitamisega kimpu jäänud.

Et täpsustada statistikaameti ootusi, rääkida probleemidest aruannete täitmisel ning kuulata ära andmete esitajate küsimused ja mured, kohtusid oktoobri alguses statistikaameti ja personalitöö arendamise ühingu PARE liikmed ning teised personalitöö tegijad. Käsitlemist leidsid aruannete täitmisega seotud praktilised küsimused: näiteks kuidas kajastada ühekordseid preemiaid ja hüvitisi aruandes “Palk”.

Aruandes “Tööjõu liikumine ja vabad ametikohad” tekitab segadust eelkõige erinev arusaam mõiste “vabad ametikohad” tähendusest. Kui ettevõttel puudub struktuur, siis arvatakse, et vabu ametikohti ei saagi olla, kui aga ettevõttel on kinnitatud struktuur ning osa ametikohti täitmata, esitatakse need vabade ametikohtadena. Kumbki eespool nimetatud arusaamadest ei ole õige.

Vabadeks ametikohtadeks tuleks lugeda neid ametikohti, mille täitmisega aktiivselt tegeletakse. Arvesse lähevad nii konkursi väljakuulutamine ajalehtedes, ettevõtte kodulehel kui ka sihtotsing.

Statistikaameti palgastatistika talituse juhataja Mare Kusma sõnul eksitakse tihti samuti selle vastu, et aruandes kajastatakse ka lapsehoolduspuhkusel viibivaid töötajaid, mida tegelikult teha ei tohiks.

Valimi koostamine

Lisaks konkreetsetele aruannetele selgitati ka valimi koostamise põhimõtteid. Valimi koostamist alustatakse üldkogumi määratlemisest, mis sõltub üldjuhul ettevõtte töötajate arvust. Valim määrataksegi üldkogumist ning jagatakse omakorda töötajate arvu järgi suurusrüh-madesse.

Tegevusalati lähtutakse valimi koostamisel põhimõttest, et oleks tagatud esinduslikkus. Näiteks palga lühiajastatistika aruannete “Palk” ning “Tööjõu liikumine ja vabad ametikohad” puhul on minimaalne valimi määr tegevusalal seitse protsenti väikeettevõtetest ning üle 50 töötajaga ja kõiki riigi- ja munitsipaalasutusi uuritakse täielikult. Seega lasub statistika koostamise ja objektiivsuse tagamisel suurem vastutus keskmisest suurema töötajate arvuga ettevõtetel/asutustel.

Kohtumisel leiti, et statistikaameti koostatavad aruanded on organisatsioonidele nende töös oluliseks abiks, pakkudes informatsiooni tööjõuturul toimuva kohta nii tasustamise kui ka üldiste trendide osas, näiteks vabade ametikohtade määra ja tööjõu liikumise kohta, ning andes võimaluse ennast teiste riikidega võrrelda.

Seminaril tõdeti, et aruanded tekivad koostöös tööandjate ja statistikaametiga ning vastutus nende kvaliteedi eest on ühine. Koostöö on oluline märksõna ka seoses lähiaastatel toimuvate muudatustega – aastal 2008 peaks valmima uus rahvusvaheline ametikohtade klassifikaator, mis tuleks praeguste kavade kohaselt juurutada 2010. aastaks.

Uuele klassifikaatorile üleminekul on statistikaamet valmis täiendavateks selgitusteks ning abistamiseks aruande täitmisel.

www.pare.ee