Thea Rohtla
Tallinna ja Harjumaa töövaidluskomisjoni esinaine
Juba esitatud töölepingu lõpetamise avaldusest saab loobuda ehk seda tagasi võtta vaid teise poole nõusolekul.
Töövaidluskomisjon arutas juhtumit, kus töötaja töötas koolis õpetajana määramata ajaks sõlmitud töölepingu alusel. Töötaja ütluste kohaselt esitas ta tööandja survel 6. juunil avalduse töölepingu oma soovil lõpetamiseks 31. augustist. Tööandja ütluste kohaselt olevat tema asemele olnud juba uus õpetaja. Järgmisel päeval esitas töötaja aga uue avalduse eelmise tühistamiseks. Tööandja võttis selle vastu.
Augusti alguses leidis töötaja aga, et koostööst nagunii midagi välja ei tule ning esitas 10. augustil uue avalduse töölepingu oma soovil lõpetamiseks, mille tööandja ka 31. augustil rahuldas. Töötaja aga nõudis töövaidluskomisjoni kaudu oma töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist ja hüvitise väljamõistmist põhjendusega, et tegelikult tal puudus soov töölt lahkuda: avaldused esitas ta pärast seda, kui talle teatati tema asemele uue töötaja olemasolust.
Tööandja avaldaja nõuet ei tunnistanud ja selgitas, et töötajaga toimus küll 6. juunil vestlus lastevanemate pretensioonidest õpetajale, kuid avaldust temalt töölepingu lõpetamiseks ei nõutud, mingit sundi ega vägivalda temalt töölepingu lõpetamise avalduse saamisel ei olnud.
7. juunil loobus töötaja oma avaldusest, mida tööandja aktsepteeris ning temaga polekski töölepingut lõpetatud, kui ta 10. augustil poleks esitanud uut avaldust, milles soovis siiski oma soovil töölt lahkuda. Tööandja leidis, et töötaja tööleping lõpetati seaduslikult ja hüvitise nõudeks alus puudub. Töövaidluskomisjon leidis, et töötaja avaldus ei kuulu rahuldamisele. Töötaja oli kohustatud määramata ajaks sõlmitud töölepingu oma soovil lõpetamiseks sellest ette teatama vähemalt ühe kuu. Töötaja esitas vastava avalduse õigeaegselt, tingimusteta ja kirjalikus vormis. Esitades järgmisel päeval uue avalduse eelmise tühistamiseks, oli tööandjal õigus seda kas rahuldada või mitte. Kool nõustus õpetaja töösuhte jätkamisega (ei olnud teadlik võimalusest mitte aktsepteerida töötaja teist avaldust).
Komisjon leidis, et tööandjal oli igati õigus ja seaduslik alus õpetaja töölepingu lõpetamiseks tema algatusel pärast järjekordse töölepingu lõpetamise avalduse saamist. See oli esitatud nõuetekohases vormis, tööandja nõustus ka lühema etteteatamisajaga. Poolte ja tööandja tunnistaja ütlustega pole tõendatud, et töötajale mingilgi viisil oleks avaldatud survet nii esimese kui ka teise avalduse kirjutamiseks. Töölepingu lõpetamisel ei rikutud ka selleks sätestatud protseduurireegleid, mistõttu puudus töötajal alus ka hüvitist nõuda.
