Anu Mägi
Kas lubada töötaja haigusleheta paariks päevaks koju, on iga ettevõtte enda otsustada.
Haigekassa soovitab tööandjatel võimaldada töötajatele kolm töövaba tervisepäeva aastas, tervisepäevi seaduseks teha ei ole kavas.
Küll aga võib iga tööandja sisekorraeeskirjaga kehtestada töötajatele vabad päevad ja näha ette nende tasustamise korra, teatas sotsiaalministeeriumi meedianõunik Marika Raiski. Seaduse järgi kadusid tervisepäevad 2002. aastal, mil hakkas kehtima uus ravikindlustusseadus.
Sarnaselt paljude ettevõtetega on kullerfirmas TNT Eesti tervisepäevad siiski olemas. Juhtkonna assistendi Elery Ulmova sõnul kasutavad firma töötajad tihti tervisepäevi palavikuga paar päeva kodus olemiseks, selle asemel et kohe haiguslehele jääda. Tervisepäevad on vormistatud ettevõttes lisapuhkusena, mille jooksul säilib töötasu.
Rakvere lihakombinaadis küll tervisepäevi pole, kuid personalispetsialist Ines Annuse sõnul oleks neid vaja juba seetõttu, et paljudel inimestel pole võimalik tööajast arstile minna.
Sama meelt on Ädala perearstikeskuse arst Pille Ööpik. Tema sõnul saaks tervisepäevi kasutada veel nii uuringutel kui ka lapsega arsti juures käimiseks. Haigekaasa soovitatud tervisepäevade eesmärk on vähendada haiguslehtede hulka kergemate tõbede puhul, mis arsti sekkumist ei vaja. Praegu annab töölt puudumise õiguse vaid haigusleht.
Tervisepäevade idee on tore, kuid minul sellest kasu ei ole, ütleb kemikaalide hulgimüügi ja tootmisega tegeleva ettevõtte raamatupidaja Malle (nimi muudetud). Tema sõnul on tervisepäevi võimalik võtta vaid firmades, kus pole suurt tööpinget. Malle sõnul põeb ta kõik väiksemad tõved püstijalu töö kõrvalt. Haiguslehel oli ta viimati kolm aastat tagasi, mil 40-kraadine palavik ta viieks päevaks haiglasse viis.
Rohkem haiguslehti
Firma, kus Malle töötab, on teinud töötajatele võimalikuks ühe vaba päeva kuus palgas kaotamata, kuid töötajad kasutavad seda harva. Malle sõnul ei jõuaks inimesed muidu lihtsalt tööga valmis, vastutustunne on nii suur ja asendajaid on väga raske leida. Kust võetakse, et inimesed jäävad haiguslehele kergekäeliselt? küsib Malle.
34 protsenti kõigist töövõimetuslehtedest kirjutatakse haigekassa andmeil välja gripi ja ülemiste hingamisteede nakkushaiguste korral. Perearstid soovitavad kergema haigusega kodus püsida, magada ja raviteed juua, tihti pole tõsisemaid ravimeid vajagi. Kui aga haigus on tõsisem ja pikaajalisem, tuleb muidugi vormistada töövõimetusleht.
Haigekassa ettepanek taastada tervisepäevad tuleneb murest aasta-aastalt suureneva haiguslehtede võtmise pärast. Ühe olulise asjaoluna toob ta aga esile vanemaealiste tööhõive märkimisväärse suurenemise.
Haigekassas eelmisel aastal tehtud analüüsist selgub, et kuni 50-aastaste töötajate töövõimetuslehtede keskmine kestus on 8,9 päeva, üle 50-aastastel töötajatel aga 12,8 päeva. Just vanemad inimesed kipuvad haigestuma sagedamini ja tõsisemalt kui nooremad ja nende töölt eemalolek venib pikemaks kui külmetushaiguste ja viiruste korral.
Haiguspäevade hulk muutumatu
Haiguslehe keskmine kestus 2005. aastal oli 12,6 päeva, aasta varem aga 12,7 päeva
Töövõimetuslehti anti eelmisel aastal 433 944, 2004. aastal 412 363
Haiguspäevi võeti 2005. aastal kokku 5,454 miljonit päeva, 2004. a 5,22 miljonit päeva
Kõige rohkem haiguslehti ehk 24% väljastati inimestele vanusegrupis 4049 aastat.
Haigekassa kulud kasvasid
Kui vaadata haiguslehel viibimise aega vanusegruppide lõikes, siis kõige kauem ehk 15 päeva kestab haigusleht 6069-aastaste vanusgrupis. 4049-aastaste vanusegrupis ollakse töövõimetuslehel keskmiselt 13 päeva.
Haigekassa kulud kasvasid eelmisel aastal võrreldes 2004. aastaga 1,019 miljardit kroonilt 1,26 miljardi kroonini
Allikas: haigekassa
Haigushüvitis
Kui inimene haigeks jääb, saab ta haigushüvitist alates töövõimetuslehele märgitud töökohustuste täitmisest vabastuse teisest päevast. Haigushüvitist makstakse ühe kalendripäeva eest 80% ühe kalendripäeva keskmisest tulust. Hooldushüvitist saab alates esimesest päevast. Alla 12-aastase lapse kodus hooldamise korral makstakse hüvitist ühe kalendripäeva eest 100% ühe kalendripäeva keskmisest tulust.
