Helve Toomla, ametiühingute jurist
Töötajale on viimase kuue kuu jooksul makstud ühekordset lisatasu (boonust) eelmise aasta töötulemuste eest (põhipalgale lisaks). Kas puhkusetasu arvestamisel tuleks lähtuda keskmisest päevatasust või kehtib ikka fikseeritud lepinguline põhipalk?
Vabariigi valitsuse 23. augusti 2001. aasta määrusega nr 278 kehtestatud puhkusetasu arvutamise korra paragrahvi 1 lõige 3 kohaselt tuleb puhkusetasu arvutada keskmise päevatasu järgi, kui viimasel kuuel kuul maksti lisatasu või preemiat. Küsimusest selgub, et nii see oligi ja tõenäoliselt tuleb töötaja puhkusetasu arvutamisel arvesse võtta ka osa lisatasust (boonusest).
Seejuures tuleb arvestada kõnealuse määruse paragrahvi 2 lõiget 4, mille kohaselt võetakse lisatasu ja preemia arvesse ajavahemiku eest, mil see teeniti, mitte väljamaksmise aja järgi.
Lisatasud ja preemiad, mida makstakse päevatasu arvutamisel aluseks võetavast ajavahemikust pikema aja eest, võetakse arvesse võrdeliselt selle osaga, mis langeb päevatasu arvutamisel aluseks võetavasse ajavahemikku.
Aasta töötulemuste eest makstav boonus annab seega igasse kuusse 1/12 boonuse summast. Kui näiteks boonust makstakse detsembris ja töötaja jääb puhkusele jaanuaris, siis arvestatakse tema puhkusetasus boonust 6/12 ulatuses ehk puhkusele eelnenud kuuele kuule langevat boonuseosa. Samas töötaja, kes läheb puhkusele juunis, saab puhkusetasus arvestada vaid 1/12-ga boonusest, s.t arvesse võetakse ainult boonuse detsembris teenitud osa.
Palga maksmist puhkusetasuna jätkatakse siis, kui töötaja sai kuue kalendrikuu jooksul enne puhkusetasu arvutamist ainult põhipalka või kui sellele lisandus püsiva suurusega lisatasu, s.t palk kuude lõikes ei kõikunud.
Sama määrus lubab kollektiiv- või töölepingus kokku leppida puhkusetasu arvutamist töötajale soodsamates tingimustes, töölepingu seaduse paragrahvi 14 lõige 1 alusel võib soodsamaid tingimusi kehtestada ka tööandja oma ühepoolse otsusega.
Läksin pärast kõrgkooli lõpetamist tööle riigiasutusse. Et asutus minu õppelaenu hüvitaks, kinnitas personalitalitus tagasimakse graafiku, mille pank koostas just talituse juhtnööre järgides. Vahetult enne esimese tagasimakse tegemist teatas aga personalitalitus, et graafik on koostatud valesti ja selle järgi ei saa midagi teha. Ometi oli graafik just nende kontrollitud ja asutuse juhi poolt kinnitatud. Mida teha olukorras, kus asutus keeldub oma kohustust täitmast?
Kahjuks ei selgu küsimusest, milles riigiasutus graafiku koostamisel eksis ja milliseid tagajärgi see küsijale tekitas, seetõttu ei ole võimalik täpselt vastata. Soovitan konsultatsiooni saamiseks pöörduda kõigi asjaolude täpse kirjeldusega haridus- ja teadusministeeriumi spetsialistide poole. Kui asutus on oma kohustusi rikkunud, võib küsija oma õiguste ja huvide kaitseks pöörduda kohtusse.
