Thea Rohtla
Tallinna ja Harjumaa töövaidluskomisjoni esinaine
Tegelikult kokku lepitud palgatingimused tuleb ka töölepingusse kirja panna, vastasel juhul tunnistab töövaidluskomisjon palganõude tõendamatuks ja jätab selle rahuldamata.
R. asus tööle OÜs ehitustöölisena. Poolte vahel sõlmiti määramata ajaks tööleping, milles põhipalk oli Eestis kehtiv miinimumpalk ja töötegemise koht Tallinn. Lähetuse korral nähti ette ka päevaraha. Tegelikult oli töötamise koht vaid Soomes ja suuliselt lubati palgaks kahekuulisel katseajal seitse eurot tunnis ja pärast katseaja lõppu üheksa eurot tunnis, lisaks päevaraha 500 krooni päevas.
Töötaja töötas juunikuus 92 tundi ja juulis 225 tundi, palka maksti juuni 12 tööpäeva ja juuli eest vaid miinimumpalga ulatuses ning päevaraha 350 krooni päevas. Töötaja ei olnud nõus kokkulepitust väiksema palgaga töötama, mistõttu teatas tööandjale töölepingu lõpetamisest suuliselt 1. augustil ning sõitis samal päeval tagasi Eestisse. Ta palus töövaidluskomisjonil tööandjalt välja mõista osaliselt saamata palga, lisaks vähem saadud päevaraha ja lisatasu ületundide eest.
OÜ-le saadeti kutse selle juriidilisel aadressil, kust tööandja selle ka vastu võttis. Kirjalikus vastuses ta töötaja nõudeid ei tunnistanud, mille tõendamiseks saatis komisjonile enda eksemplari töölepingust, tööaja ja töötasu arvestused ning väljamakset tõendavad dokumendid.
Tööandja töövaidluskomisjoni istungile ei tulnud. Komisjon võib teha otsuse tööandja esindaja osavõtuta, kui viimane pole istungile ilmunud ega teatanud puudumise mõjuvast põhjusest. Komisjon luges esitatud tõendid piisavateks ning jättis töötaja avalduse rahuldamata, kuna leidis, et töötaja vähem saadud palga, lisatasude ja päevaraha nõuded on tõendamata.
Töölepingu seadus kohustab pooli täitma töölepingus kokkulepitud tingimusi, sealhulgas maksma kokkulepitud töötasu. Pooled olid kokku leppinud palgatingimustes, mille kohaselt oli palgamääraks Eestis kehtiv miinimumpalk - 2005. aastal 2690 krooni, päevaraha maksmises lähetuse puhul ning summade ülekandmises töötaja pangakontole. Ei töötaja ega tööandja esitatud töölepingust ei nähtunud, et palgatingimusi oleks muudetud; ühestki tööandja palgaarvestusdokumendist ei nähtunud kokkulepe tunnipalgamääras seitse eurot.
Tööandja esitatud tööaja arvestuse kohaselt ei olnud töötaja teinud juulis ületunde - vastupidi, ta oli töötanud viis tundi vähem kui tööajanorm ette nägi. Palka arvestati talle täistööaja eest. Komisjon leidis, et töötaja pole tõendanud ka üle tööaja normi töötamist ja et päevaraha on talle makstud samuti seaduslikult - välislähetuse päevaraha alammäära ulatuses. 500kroonise päevaraha kokkulepet ei tõendatud.
