Merike Lees
Kolmandik töösisekorraeeskirjadest, mis tööandjad on oma firmades koostanud, ei saa tööinspektsioonist jõustumiseks vajalikku kooskõlastust.
Tallinna ja Harjumaa tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Meeli Miidla-Vanatalu sõnul on sagedasemaks mittekooskõlastamise põhjuseks, et töötaja asemel kasutatakse määratlust töövõtja, mis on võlaõiguslik termin; jäetakse märkimata tööaja alguse ja lõpu aeg; ei teata, et riigipüha ja puhkepäev on ka jõululaupäev ning sellele vahetult eelnevat tööpäeva tuleb lühendada kolme tunni võrra. Eeskirjades räägitakse küll summeeritud tööajast, kuid summeerimisperioodi ei ole kindlaks määratud - seadus näeb ette võimaluse kohaldada summeerimisperioodi kuni neli kuud, kuid seejuures peab tööandja arvestama, et ta ei saa ühe osakonna töötajatele kohaldada erinevat summeerimisperioodi, näiteks ühele üks kuu ja teisele neli, sel juhul oleks tegemist töötajate ebavõrde kohtlemisega. Seepärast oleks parem töösisekorra eeskirjades fikseerida, millistes üksustes tööaja summeeritud arvestust peetakse ning üksuste kaupa välja tuua, milline on selles konkreetses üksuses kohaldatav summeerimisperiood.
Miidla-Vanatalu sõnul arvab mõni tööandja, et kui ettevõte on avatud 24 tundi ööpäevas, siis võib ta ka töötajat ilma tööinspektori nõusolekuta üle 12tunnisesse vahetusse määrata.
Töö- ja puhkeaja seadusest lähtuvalt saab vaheaja puhkuseks ja einestamiseks pärast nelja tundi tööd, tööandjad aga tahavad, et töötaja töötaks kella 8-14 ning võiks alles seejärel ettenähtud vaheaega kasutada, rääkis Miidla-Vanatalu.
Väga sage viga on, et töötasu maksmise kohta kirjutatakse: palka makstakse kuni teatud kuupäevani - töölepingu seaduse kohaselt peavad sisekorraeeskirjad sisaldama palga maksmise aega ja kohta, mis tähendab et tuleb täpselt määratleda kuupäev, millal palga maksmine toimub ning sularaha väljamaksete puhul ka koht, kus palka välja makstakse, rõhutas Miidla-Vanatalu.
"On ka kirjutatud, et töötajal ei ole õigust saada avanssi enne lähetusse minekut, mis on otse seadusega vastuolus," lisas Miidla-Vanatalu.
Tööandjad viitavad töösisekorraeeskirjas ka seadustele - näiteks puhkuse pikkuse määravad ära Eesti Vabariigi seadusandlikud aktid, selle asemel peaks olema kirjas, kes ja kui palju võib puhata.
"Töötaja ei pea hakkama otsima seadusest, mis seal kirjas on, talle peaks piisama töösisekorraeeskirjast, et teada, millised on poolte käitumisreeglid antud tööandja juures lisaks töölepingus fikseeritule," lausus Miidla-Vanatalu.
Tartumaa tööinspektsiooni inspektor-jurist Irja Smutova sõnul saavad tööandjate vead alguse internetis müügilolevatest vigastest eeskirja põhjadest, mis ei vasta seaduses ette nähtud nõuetele. Tööandjad püüavad end sellega õigustada, selgitas Smutova. Vahel kasutatakse tema sõnul ka valmis eeskirju, kus teise ettevõtte nimigi on jäänud ära muutmata.
Miidla-Vanatalu praktikas üritati kahele tööandjale kooskõlastada ühed töösisekorra eeskirjad. Erinevate registrikoodidega ettevõtete töösisekorra eeskirjad esitati koos märkega, et need laienevad sellele ja teisele ettevõttele - ilmselt oli personalijuht üks, oletas Miidla-Vanatalu.
Töölepingu seaduse järgi peab olema töösisekorraeeskiri igas enam kui viie töötajaga ettevõttes, eeskiri jõustub nädal pärast tööinspektsioonist kooskõlastuse saamist. Eeskirju ei nõuta tööandjalt, kellel on alla viie töötaja. Niisugune tööandja võib töösisekorra määrata iseseisvalt, arvestades töö iseärasusi ja töösisekorrale harilikult esitatavaid nõudeid.
Eelmisel aastal tööinspektsioonile esitatud 2288 tööandja taotlusest sai kinnituse 1570, selgus tööinspektsiooni statistikast. Tööinspektsiooni avalike suhete spetsialisti Tõnu Vare sõnul hõlmasid esitatud taotlused 23 000 töötajat. Kooskõlastuse saanud eeskirjad puudutasid ligi 21 000 töötajat, mis näitab, et eelkõige on probleeme töösisekorraeeskirjade kooskõlastamisega väikestel ettevõtetel, märkis Vare.
Mis te eputate oma autodega
Kristi Mikiver
Fazer Eesti personalijuht
Meie ettevõte on hoogsalt kasvanud ja suuri muutusi läbi teinud, mistõttu uuendasime ka sisekorraeeskirju ja kinnitasime need 1. detsembril. Saime kinnituse pärast selgitusi ja kompromisside tegemist. Tööinspektsiooni poolelt oli tunda palju mittesüüvimist. Nad ootavad standardseid lahendusi, teise poole nägemust ei taheta arvesse võtta. Enda selgitamist võetakse vastuvaidlemisena. Andis tunda mittekoostööaldis suhtumine - meie vaatame, kas see on piisavalt hea, mis te kokku olete kirjutanud. Palju oleneb sõnastusest - olen ise sellega kokku puutunud ja tean seda justiitsministeeriumis töötamise ajast. Seda kummalisem oli kuulda asjasse mittepuutuvaid repliike: me olime pannud kirja asutuse telefonide ja autode kasutamise korra, mille peale öeldi, et mis te nendega eputate töötajate ees, tehke selle kohta teine dokument.
Eeskirja veel ei ole
Kaili Tuur
Kalev Spa Hotelli personalijuht
Meie sisekorraeeskirjad on üldiselt juba koostatud, kuid ei ole veel tööinspektsioonis kinnitatud.
Töölepingu sõlmimisel tuleb küll töötajale tutvustada töösisekorraeeskirju, kuid me oleme leppinud kokku, et nendega saavad töötajad tutvuda kohe siis, kui nad on kinnitatud. Siiamaani on ikka kõik varasemad eeskirjad saanud kinnituse pärast tööinspektsioonipoolsete soovituste arvestamist.
Mõttetu norimine
Helo Tamme
Balti Spooni personalijuht
Uuendasime oma eeskirju möödunud aastal. Tööinspektsioon tahtis, et me teeks seal täpsustusi töölepingu lõpetamise kohta, palga maksmise kohana pidime märkima töökoha ja täpsustama tasustamist mittekvaliteetse töö korral. Ei midagi olulist, pigem selline mõttetu norimine. Lugesime üles ka riigipühad ja kuna eelmisel aastal lisandus jõululaupäev riigipühade loetellu, siis peame eeskirju taas täiendama ja kinnitama.
Eeskirjade sisu määrab seadus
Väljavõte töölepingu seaduse §-st 41
Eeskirjad peavad kindlaks määrama vähemalt alljärgneva:
tööaja alguse ja lõpu eraldi täisealistele ja alaealistele, samuti tööaja lõpu puhkepäevade ja riiklike pühade eelsetel päevadel
puhkamiseks ja einetamiseks antavad ajad
palga maksmise aja ja koha
tööalaste korralduste andmise korra
töökaitse ja tuleohutuse üldjuhised
Vahetustega töö korral võib tööaja alguse ja lõpu, puhkamiseks ja einetamiseks antavad ajad ning ühest vahetusest teise ülemineku aja ja korra määrata vahetusgraafikutega. Vahetusgraafikud kinnitab tööandja.
Allikas: töölepingu seadus
