Liis Kängsepp
Kõige rohkem palka makstakse Eestis teadagi finantsvahenduse sektoris. Esimeses kvartalis said pangatöötajad lisaks vähemalt kümme korda rohkem preemiat kui teiste sektorite töörabajad.
Kui pangatöötajad said esimeses kvartalis kuus üle 6000 krooni preemiat, siis kalapüügis maksti keskmiselt preemiat üks kroon kuus ja põllumajanduses jäi keskmine preemia 37 krooni kanti kuus.
Aga millest me preemiaid maksame? vastas küsimusele, miks põllumajandussektoris preemiaid peaaegu üldse ei maksta, OÜ Väätsa Agro tegevjuht Tiit Tanner. Meil ei ole niisuguseid vahendeid, millest maksta. Põllumajanduses on aastakümneid olnud kogu aeg vahendite puudujääk.
See, et finantsvahenduses nõnda suured preemiad on, teeb kurvaks nii Tanneri kui ka Eesti Kalurite Liidu tegevdirektori Toivo Orgusaare, kelle sõnul on kaluritel praegu lihtsalt rasked ajad.
Püütava kala kvaliteet on kaunis nigel ja ebakvaliteetsele kalale on turu leidmine raske, sõnas Orgusaar. Saagi omanik tuleb ots otsaga kokku, seetõttu tal ilmselt ei jää mingisuguseid võimalusi maksta täiendavaid preemiaid.
Statistikaameti tabelitest selgub siiski, et aasta lõikes finantsvahenduses preemiad teistest nii mäekõrguselt üle ei ole, kuigi muudest sektoritest on nad kahtlemata kõrgemad. Esimese kvartali keskmist preemiat finantssektoris kasvatasid aga kasumite pealt välja makstud tulemustasud.
Meil maksti kasumijagamise preemiad teise kvartali alguses, kuid teistel pankadel jäid need asjad esimesse kvartalisse, sõnas Norde Panga suhtekorraldaja Tauno Tõhk.
Nii näiteks maksis Hansapank esimeses kvartalis personalidirektor Riina Vartsi sõnul tulemustasudeks välja 22,1 miljonit eurot. Perioodi keskmine töötajate arv oli 6026, mis teeb esimese kvartali preemia suuruseks ühe inimese kohta keskmiselt 3668 eurot (57 213 kr). Tasu on personaalne ning sõltub iga töötaja tulemusest, lisas Varts.
Ma usun, et finantssektoris on või leiva peal ikkagi veel pikka aega paksem kui mujal, arvas ASi Põltsamaa Felix tegevjuht Anti Orav, kes ei pea finantssektori kõrgemaid preemiaid ebanormaalseks kui sektoris tervikuna on suuremad palgad, siis peavad ka preemiad olema kõrgemad. Kui inimese palk on 20 000 krooni kuus, siis tuhandekroonise preemiaga ei liiguta teda. Kui inimene saab 3000 krooni palka, siis on 1000 krooni tema jaoks suur preemia.
Finantsvahenduses preemiad teistest vähemalt kümme korda kõrgemad
keskmine ebaregulaarne preemia (lisatasu) töötaja kohta kuus, kr 2005. a I kv
-finantsvahendus, 6273
-elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus, 767
-ehitus, 408
-veondus, laondus ja side, 295
-hulgi- ja jaekaubandus, 292
-kinnisvara, rentimine ja äritegevus, 218
-avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus, 199
-töötlev tööstus, 192
-metsamajandus, 142
-tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, 138
-haridus, 84
-muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus, 75
-mäetööstus, 74
-hotellid ja restoranid, 73
-põllumajandus ja jahindus, 37
-kalapüük, 1
-keskmine, 302
Töötaja töötajate keskmine arv, taandatud täistööajale
Allikas: statistikaamet
