Liis Kängsepp
Keskmise brutopalga kasvu kiirenemist mõjutas esimeses kvartalis eelmise aasta madal baas ning palgakasvu kiirenemine töötlevas tööstuses ja teeninduses.
Brutopalga nominaalkasvu tõus tõi kaasa ka brutopalga reaalkasvu kiirenemise, teatas rahandusministeerium.
2005. aasta esimeses kvartalis fikseeriti keskmiseks brutopalgaks 7 427 krooni, mis on 10,1 protsenti rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil. Tarbijahindade 4,6-protsendilise kasvu tagajärjel kujunes brutopalga reaalkasvuks 5,2 protsenti. Eelmise aasta I kvartaliga võrreldes oli keskmine brutotunnipalk 11,3% kõrgem.
Tegevusaladest kasvas keskmine brutopalk kõige enam hotellide ja restoranide tegevusalal (28 protsenti), mille põhjuseks on majutuskohtade lisandumine, turistide arvu kasv ning ettevõtete head majandustulemused.
Kiire palgakasv jätkus ka metsamajanduses (22,1 protsenti), mille taga on soodne maailmaturu konjunktuur ning tooraine nappus koduturul.
Keskmise palga kasvu toetas töötlev tööstus, kus nii bruto kuupalga kui tunnipalga kasv oli tegevusalade keskmisest kiirem (vastavalt 12 protsenti ja 14,3 protsenti) ning tulenes tootmismahtude ja efektiivsuse tõusust.
Palgakasv kiirenes oluliselt energeetikasektoris (13,6 protsendini), mida mõjutas suhteliselt madal baas ning energeetika ja gaasimajanduse ettevõtete head majandustulemused.
Transpordi- ja sidesektori palga kasvu kiirenemise taga on transiidi ja telekommunikatsiooni jätkuv kasv ning paranenud konjunktuur autotranspordis.
Hulgi- ja jaekaubanduses palgakasv kiirenes samuti, kuigi oli riigi keskmisest oluliselt aeglasem.
Samas ehitussektori palgakasv alanes keskmisele tasemele, mis tulenes eelmise aasta kõrgest baasist. Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevuses palkade kasv märgatavalt aeglustus, mis tulenes kõrgest baasist ning tiheda konkurentsi tõttu vähenenud kasumlikkusest.
Tervishoius võimaldas palkade kiiret kasvu lisaks administratiivsele palgatõusule teenuste hindade ja sellest tulenev tulude kasv. Suhteliselt tugev on olnud palgatõus ka teistes riigieelarvest finantseeritavates valdkondades, hariduses ja riigivalitsemises.
Palgakasv kiirenes ka põllumajanduses, mida mõjutas soodne konjunktuur loomakasvatuses. Keskmine palk vähenes kahel tegevusalal kalanduses ja mäetööstuses, mille põhjuseks on ebasoodsa ärikonjunktuuri tõttu vähenenud tootmismahud.
2005. aastal brutopalga kasv kiireneb, netopalkade kasv kiireneb aga veelgi rohkem tänu tulumaksuvabamiinimumi tõusule 1 400 kroonilt 1 700 kroonini ning tulumaksu alanemisele 26 protsendilt 24 protsendini.
