Merike Lees
Töötajad, kelle töö tegemise piirkond on väljaspool Eestit, ei käi seal välislähetuses ega ole õigustatud saama töölähetuse päevarahasid, millega tööandjad kompenseerivad praegu nende madalat palka.
Sellised ametikohad on eelkõige autojuhtidel, kes teevad rahvusvahelisi vedusid, aga ka ehitaja, müügiesindaja, agendi või kauba kokkupanija ametikohad.
Paide veofirma Joss Service OÜ juhataja Riho Laiksoo ütles, et enamik rahvusvaheliste vedude juhtide palgast makstakse maksuvaba päevaraha maksimummääras, mis on 500 krooni päeva kohta. Sellele lisandub miinimumist veidi kõrgem põhipalk.
Laiksool on kaks autot, millega varem sõitis ise, kuid nüüd on palganud lisaks ka ühe juhi. Ta on teinud oma juhiga lepingu, mille järgi ta maksab juhile sõidu eest. See tähendab, et ajal, mil tellimusi ei ole ja auto ei sõida, ei tule ka juhile maksta. Lepingus ei ole määratletud töö tegemise kohta, millest sõltub, kas päevarahade maksmiseks ja komandeeringu vormistamiseks on alust või mitte.
Autojuhi töökoht on autokabiin, muud töökohta ei arvesta keegi, sõnas Laiksoo.
Tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja Niina Siitami sõnul tuleb töölepingus määratleda töötaja töö tegemise asukoht. Kui selleks kohaks on Eesti, on alust käsitleda autojuhi sõitu väljapoole Eestit töölähetusena, kui aga rahvusvaheliste vedude autojuhi töö tegemise piirkonnaks on mõni välisriik või -riigid, ei ole tegemist töölähetusega ja päevarahasid maksta ei saa. See aga tähendab vajadust maksta töötajale suuremat põhipalka, millelt tuleb tasuda nii tulu- kui ka sotsiaalmaksu.
Töötajaga lepitakse kokku lõppsummas ja see, kuidas summa töötaja taskusse organiseeritakse, on firmajuhi asi, märkis Laiksoo.
Pärnu firma Provintsi Transport juhatuse esimees Rain Kaur ütles, et ka nemad maksavad komandeeringurahasid ning miinimumpalgast kõrgemat põhipalka. Võimaluse kohta maksta ainult põhipalka ilma vajaduseta maksta päevarahasid ütles Kaur, et see ei paku kellelegi huvi.
Kui ma kirjutan autojuhile töö tegemise piirkonna riigid lepingusse sisse, kas ma hakkan siis iga uue riigi puhul töölepingut ümber tegema? küsis Kaur.
Maksuamet saatis 52-le rahvusvaheliste vedude firmale eelmisel aastal märgukirja, kus juhtis tähelepanu nende madalatele keskmistele palkadele võrreldes teiste sama valdkonna ettevõtetega. Neljas ettevõttes viidi läbi täiendav kontroll, kaks kontrolli on veel pooleli, ja kahes kontrollis rikkumisi ei avastatud.
Üle poolte ettevõtetest põhjendas madalaid töötasusid lisanduvate päevarahade maksmisega, selgitas maksu- ja tolliameti maksude tagastamise kontrolli osakonna juhataja kohusetäitja Egon Veermäe.
Laiksoo ütleb, et autojuhi palk sõltub eelkõige läbirääkimisoskusest. Samas teab ta firmasid, kus on lepitud kokku kõrgemas palgas, kuid see palk on kaks-kolm kuud maksmata. Laiksoo ise maksab ainult tehtud reisi, mitte ooteaja eest.
Kui tööandja tegeliku palga maksmise asemel kasutab mingeid muid lepinguid palga maksmise varjamiseks, juhib maksuhaldur sellele asjale tähelepanu ja kui maksukohustuslane deklaratsioone ei paranda, määrab maksuhaldur summad maksuotsusega, rääkis Veermäe.
Maksude väärarvutuse korral on karistuse määrad füüsilisel isikul 300 trahviühikut ja juriidilisel isikul 50 000 krooni.
Töötaja sõlmib teadmatuses lepingu
Egon Veermäe
maksu- ja tolliameti maksude tagastamise kontrolli osakonna juhataja
Maksuhalduri hinnangul on palga maksmine päevarahana tõsine probleem. Maksu- ja tolliamet tunneb kindlasti huvi rahvusvaheliste vedude puhul autojuhtide töötasude ja töölähetuse päevarahade maksmise vastu.
Ameti poole on pöördunud ka rahulolematud autojuhid, kuid kahjuks on paljudel juhtudel selgunud, et tööandjatega on suulised kokkulepped kuutöötasu osas juba sõlmitud ning ka töölepingule alla kirjutatud teadmata, et suuline kokkuleppeline palganumber sisaldab ka töölähetuse päevarahasid. Seega kasutavad tööandjad ära autojuhtide teadmatust oma töö tasustamisele kehtivatest erisustest. Maksu- ja tolliamet palub tähele panna, et enne töötingimuste kokku leppimist ning töölepingule allakirjutamist tuleks tundma õppida autojuhtide töö tasustamisele kehtivad erisusi.
Autojuhtide töö tasustamisele kehtivad erisused on seadusjärgsed ja lepingulised. Esimene piirang tuleneb palgaseadusest: palgaseaduse § 231 kohaselt on keelatud maanteeveo mootorsõiduki juhile arvutada ja maksta nii põhipalka kui ka lisatasu läbitud kilomeetrite ning veetud kaubakoguse alusel. Erandina võib läbitud kilomeetreid või kaubakogust arvesse võtta lisatasu maksmisel, kui selle arvutamise viis, tingimused ja määrad on sellised, mis ei soodusta ohutu liikluse nõuete eiramist ning on kollektiivlepingus ette nähtud.
Vaatamata sellele on levinud kokkulepped palga maksmise kohta läbisõidu järgi. Kui teistsugune palgakokkulepe puudub, siis vastavalt töölepingu seadusele (§ 15) on seadusest halvem töölepingu tingimus kehtetu ning seega ei ole pooled töötasu kokkulepet sõlminud.
Eesti praktika kohaselt viibivad autojuhid rahvusvahelisi vedusid tehes lähetuses, sest see annab võimaluse maksta juhtidele päevaraha. Töötaja töölähetusse saatmise sätestab töölepingu seaduse § 51, mille põhjal on töölähetuse tunnusteks töötaja töölepingust tulenevate ülesannete täitmine ning asjaolu, et see toimub väljaspool töölepinguga määratud töö tegemise asukohta.
Autojuhtide töö toimub suurel territooriumil ning töö tegemise asukoha kokkuleppimisel on palju võimalusi. See võib olla linn või vald, maakond või riik, aga ka näiteks Euroopa teed, juhul kui autojuht on tööle võetud rahvusvaheliste vedude tegemiseks. Viimasel juhul saab töötajat töölähetusse saata vaid väljapoole Euroopat. Kui sellest kinni ei peeta, käsitletakse väljamakset töötasuna.
