Merike Lees
Paradoksaalsel kombel võib preemiaid saanud põhipalgalise töötaja puhkusetasu võrreldes tema igakuise palga alusel arvutatava puhkuserahaga hoopis väheneda.
Seadus annab võimaluse tööandjale rakendada töötaja suhtes soodsamat puhkuseraha arvutust. Kui inimene saab kogu aeg ühesuurust palka, ei ole raamatupidajal põhjust talle puhkuseraha eelnevate kuude palga alusel arvutada, vaid jätkatakse inimesele palga maksmist see palk on ühtlasi ka puhkuseraha, selgitas jurist Luule Käis.
Kui aga inimene on saanud eelneva kuue kuu jooksul lisatasu, peab raamatupidaja arvutama välja päeva keskmise töötasu ja selle järgi arvutama puhkusetasu. Kui arvestada, et riigipühad jäävad puhkusearvestusest välja, võib juhtuda, et töötaja jaoks osutub soodsamaks esimene puhkuseraha arvutamise variant.
Kes aga sellisel juhul otsustab, millist moodust puhkuseraha arvutamiseks kasutada see ei ole enam raamatupidaja otsustada, ütles Käis.
Scanpix Balticsi juhatuse esimees Art Soonets kinnitas, et nende firmas tehakse puhkuseraha arvestus mõlema metoodika järgi ning väljamakse aluseks jääb metoodika, mis on töötajale soodsam.
Raamatupidajal tuleb mõlemat arvutusvarianti läbi tehes teha topelttööd, möönis Soonets, kes pidas töötajale soodsama arvutusvariandi kasutamist seni seadusest tulenevaks kohustuseks.
Firmadele raamatupidamisteenust osutava Konto Raamatupidamise OÜ raamatupidaja Liis Männiste ütles, et enamiku erasektori töötajate töölepingutes ei ole sees sätet, mis kohustaks neile soodsama meetodi järgi puhkuse raha arvestama.
Eraettevõtetes puudub raamatupidajal sageli õiguslik baas, et teha töötajale soodsamat puhkuseraha arvestust, selgitas Männiste.
Männiste sõnul ei tea sageli ka ettevõtte juhid ja omanikud, et meil eksisteerib kaks puhkuseraha arvestamise võimalust. Inimesed tulevad küll teinekord küsima, kuidas puhkuseraha summa selline tuli, kuid arvutuskäiku nähes nad aktsepteerivad seda töötajad ei tule selle peale, et on ka teine võimalus, märkis Männiste.
Männiste tunnistab, et nemad ei arvesta mõlema meetodi järgi puhkuseraha, kui ettevõttes puudub selleks alus. Siiski teab ta rääkida, et arvutustehnikast tulenevad vahed puhkuserahas võivad ulatuda sadadest kroonidest enam kui 1000 kroonini.
Valitsuse määrus annab võimaluse kollektiiv- või töölepingus soodsamates arvutustingimustes kokku leppida. Kui kollektiivlepingut ei ole ja tööleping ei sisalda sellekohast kokkulepet, peaks soodsam arvutamise võimalus olema ette nähtud palgajuhendis, raamatupidamise siseeskirjades või tööandja käskkirjas või korralduses, ütles Käis.
Töölepingu seaduse alusel on tööandjal õigus selline otsus teha. Ühelgi juhul ei tohiks selles valdkonnas lubada töötajate ebavõrdset kohtlemist, kinnitas Käis.
Puhkusetasu tuleb maksta ühes osas
Puhkusetasu tuleb maksta töötajale ühes osas hoolimata töötaja soovist, sest kahes osas maksmiseks ei anna seadus võimalust.
Seaduse järgi tuleb maksta kõigile töötajatele puhkusetasu ühes osas, erandiks on vaid töötajad, kellel on pikk puhkus, ütles jurist Luule Käis.
Pikaks puhkuseks loetakse seaduse mõistes vaid pedagoogide kuni 56päevast ja tervist kahjustaval, eriiseloomuga tööl ja allmaatööl töötavate inimeste puhkust. Ka neile inimestele võib puhkuseraha maksta kahes osas vaid siis, kui seda näeb ette kollektiivleping, kinnitas Käis.
Kui tööandja maksab inimesele puhkuseraha kahes osas, on töötajal õigus kaevata puhkuseraha kinnipidamise pärast, sest seaduse järgi peab kogu puhkuse raha olema välja makstud töötaja eelviimasel tööpäeval enne puhkust. Siin ei aita ka see, kui töötaja esitab kirjaliku avalduse palvega maksta talle puhkuseraha kahes osas. Raamatupidaja jaoks ei ole töötaja avaldus mingisugune alus, lausus Käis. Kui midagi on võimalik teha poolte kokkuleppel teisiti, kui seadus ette näeb, siis on selleks seaduses ka norm. Antud juhul seda seaduses ei ole.
Puhkuseraha väheneb ligi 700 krooni
Kui lisatasu on väga väike ja puhkus langeb näiteks veebruarile, võib puhkusetasu arvutamise korrast tulenevalt töötaja puhkus hoopis väheneda.
- Töötaja on puhkusel 17.0114.02.2005 (28 kp). Viimasel kuuel kuul on töötaja saanud vaid põhipalka 6200 krooni kuus, lisatasu ega preemiat pole makstud. Kirjeldatud juhul säilitatakse töötajale puhkuse ajaks tema tavaline palk, mis ongi puhkusetasu (keskmist ei arvutata). Säilitatav palk arvutatakse kuude lõikes eraldi ja tulemused liidetakse. Jaanuarikuus on 21 tööpäeva, neist puhkuseperioodis 11. Veebruaris on 19 tööpäeva, neist puhkuseperioodis 10. [(6200:21)×11] + [(6200:19 )×10] = 6510,2. Töötaja puhkusetasu on 6510,2 krooni.
- Kui eelmises näites töötaja oleks lisaks põhipalgale saanud ühes kuus 500 krooni lisatasu, tulnuks tema puhkusetasu arvutada päevatasu kaudu. Selleks tuleks eelneva kuue kuu palga kogusumma jagada sama perioodi (juulidetsember 2004) kalendripäevadega (neid on 181), mis teeb päevatasuks 208,2 krooni ja puhkusetasuks 5829,6 krooni. [(6200×6)+500] : 181×28 = 5829,6. See summa on 680,6 krooni võrra väiksem võrreldes puhkusetasuga, mida töötaja saanuks, kui lisatasu poleks olnud: 6510,25829,6 = 680,6 krooni.
Allikas: Luule Käis, jurist
