M E R I K E T E D E R
Eesti Raadio
Tippjuhti või spetsialisti teisest firmast üle ostes on eelduseks kõrgema palga pakkumine. Sellele lisaks on aga alati olulised ka pehmemad väärtused: töötaja arenguvõimalused, iseseisvus jms.
Sõna üleostmine mõistetakse erinevalt. Kelle jaoks on see vaid rahapakiga pähelöömine, kes peab silmas teise firma töötajale parema pakkumise tegemist ükskõik mis osas, n-ö otsepakkumist. Sellest sõltub ka hinnang, kui palju Eestis üleostmist esineb.
Juhtimis- ja ärikonsultatsioonifirma PW Partnersi juhataja Peeter Võrk leiab, et Eestis toimub üleostmist üsna palju, eriti tippjuhtide seas. Võrgu sõnul käib see sageli niiöelda kampaania korras, näiteks börsi kõrgaegadel liikusid finants- ja börsispetsialistid pooleaastase kuni aastase vahega firmast firmasse ja nad maksti alati uues kohas üle.
Kuna Eesti on väike, on häid juhte või spetsialiste vähe. Kui turule tuleb uus firma või välisettevõte, polegi uusi töötajaid võtta mujalt kui olemasolevatest firmadest. Ka personaliotsingufirmad teevad pidevalt n-ö peajahtimisi ehk headhuntinguid, väidab Võrk.
Ehitusfirma AS Koger & Partnerid juhataja Andres Koger usub, et ettevõtte juht teeb tahes-tahtmata peaaegu iga päev seda tööd: kas ostab, värbab või otsib partnereid vorme on igasuguseid. Suurem osa Koger & Partnerite töötajaist on Kogeri kutsutud või üle ostetud: 35-st umbes 30 on ettevõtte loomise aegu, neli aastat tagasi Koger & Sumbergist üle tulnud. Kui firma eesmärk on teha tööd väga professionaalselt, tuleb töötajaid valida väga hoolikalt ning kuulutuse peale tulekut ei saa suurt usaldada, leiab Koger.
Turundusagentuuri MP Ruut tegevjuhi Priit Pääso sõnul on ka tema kutsunud vahel tööintervjuule teiste firmade töötajaid, kelle taustinformatsioon on teada. Valmisspetsialisti palkamise eelis on see, et tema õpiaeg on lühike ja ta suudab hakata firmale kiiresti tulu tagasi tootma, arvab Pääso.
Sampo panga personaliosakonna juhataja Liina Oksa jaoks kõlab sõna üleostmine väga jõuliselt, tema kasutab pigem sõna otsepakkumine. Kuid ta ei salga, et ka Sampo pank on seda teinud. Sampo viimase viie aasta jooksul tehtud otsepakkumiste kokkulugemiseks piisaks siiski ühe käe sõrmedest, kinnitab Oks.
Vandeadvokaat Viktor Kaasik kinnitab, et pole üleostmisega kokku puutunud, sest tema tegevusvaldkonnas on see raudselt ebaeetiline.
Mille abil üle ostetakse?
Võrgu arvates käib ühest firmast teise meelitamine üldjuhul ülemaksmise teel. Kui ei ole avalik konkurss, vaid headhunting, on ülemaksmine eeldus. Samas ainult rahaga tipptasemel tegijat enamasti ei osta. Tegelikult esitavad üleostetavad oma nõudmised ise: auto, mobiiltelefon ja normaalsed töötingimused niikuinii, lisaks ka firma maine ja kultuur. Tippjuhtidele on äärmiselt olulised ka suhted omanike ja nõukoguga. Tippjuhid nõuavad iseseisvust, spetsialistid tahavad tavaliselt arenguvõimalusi, koolitusi vms, leiab Peeter Võrk.
Kui konkureeriv palgapakkumine on näiteks 1520% võrra olemasolevast kõrgem, võib see töötaja jaoks olla juba oluline argument. Üldiselt siiski palgaerinevused firmade vahel järjest tasanduvad ning kui firmas on hea töökeskkond ja töötaja on lojaalne, siis palga pärast ei hakata töökohta vahetama, arvab Priit Pääso.
Kogeri hinnangul viitab sõna üleostmine otseselt rahalisele pakkumisele, tema rõhus aga spetsialistide enda firmasse kutsumisel ka muudele väärtustele. Näiteks usaldatavus, meeskond, sisekliima neid peab Koger isegi olulisemaks kui palka. Samas, mida madalama tasemega spetsialistist rääkida, seda olulisemaks muutub ilmselt ka palganumber, tõdeb ta.
Kogeri sõnul oli tema eesmärk teha parim firma. Parimas ei saa aga olla keskmised palgad, seetõttu tuligi värbamise ajal maksta kõrgemat hinda. Kui firmal on hea maine, piisavalt tööd ja head kliendid, ei peagi ta üleostmisel pakkuma tipp-palka. Uut firmat luues on aga riskitegureid palju, need tulebki hea palgaga korvata, leiab Koger.
Kogeri hinnangul tuleb pakkumist tehes arvestada ka inimese vanust: 30aastasele tuleb pakkuda rohkem innovatiivsust ja tegutsemisvõimalusi, 50aastasele kindlustunnet.
Liina Oks arvab, et tipptegijad on tavaliselt pühendunud kas erialale või firmale. Nendega, kes on pühendunud ametile, on võimalik läbirääkimisi pidada, firmale pühendunutega on juba raskem, teab Oks.
Ei saa rääkida kindlatest valdkondadest, kus oleks üleostmist teistest rohkem. Igas sektoris on oma lipulaevad suured ja elujõulised firmad, kes suudavad endale kõige tugevamad spetsialistid üle osta. Need lipulaevad võivad olla ka uued tulijad, näiteks tuleb praegu Eestisse jõudsalt Soome firmasid, teab Võrk.
Iseenesest peab Võrk normaalseks, et otsitakse paremaid töötajaid. Eesti väiksuse tõttu on see meil aga mõneti probleem, sest vähe on tõesti heal tasemel inimesi, ütleb Võrk. See võib tekitada olukorra, et firma võtab tegevjuhi, kes jõuab alles aastaga sisse elada, siis aga hakatakse teda juba mujale ostma.
Kuid kogu ettevõtluses on praegu suund sinnapoole, et üha väärtuslikumaks muutub pikaajaline koostöösuhe. Ellu jäävad järjepidevad firmad, sest vaid nii saab tekkida stabiilne kvaliteet, leiab Pääso. Ka toob Võrk välja, et nüüd on hakatud lojaalsust hindama, mõned on aga sagedase töökohtade vahetamisega oma renomee ära rikkunud.
Üleostetavat ei saa tavaliselt kinni hoida
Kui töötaja ei ole alamakstud, firma kultuur on hea, siis ei peagi firma juht midagi tegema ega inimest kinni hoidma. Kui inimene on valmis minema, siis ta läheb, usub Võrk.
Öeldakse, et 20% firma töötajaist on väga head ja nemad määravadki ettevõtte käekäigu. Koger usub, et nende eest tasub igal juhul võidelda. Et veenda inimest jääma, tuleb talle kiiresti teha uus ja parem pakkumine mõtlema ei tohi jääda, sest siis on inimene läinud.
Väga tihti saab aga firma juht oma alluva lahkumisest teada alles siis, kui töötaja teatab, et lahkub. Siis ei ole loomulikult enam midagi teha ja seda ei maksa traagiliselt võtta, soovitab Koger. Lisab samas, et kui inimesed hakkavad töölt lahkuma massiliselt, tuleb tõsisemalt uurima hakata, mis on ettevõttes viga. q
Tippajakirjanikust sai turundaja
Bonnieri preemia vääriliseks tunnistatud ajakirjanik Peep Sooman läks 2002. aasta juunis Äripäevast Pindi Kinnisvarasse avalike suhete juhiks. Selle aasta jaanuarist on ta turundusosakonna juhataja.
Tööalaselt olin ma Pindi Kinnisvara juhtidega leidnud juba mitu aastat tagasi hea kontakti. Meievahelistest vestlustest kooruski välja, et ehk on firmal otstarbekam palgata endale avalike suhete spetsialist, mitte maksta teenuse eest PR-firmadele.
Pakkumine tehti, nagu pakkumisi ikka tehakse küsiti, kas ma tahaks Pindi Kinnisvarasse tööle tulla ning avalike suhete eest hoolt kanda.
Tõsi, pakutav palk oli suurem kui ajakirjanikuna töötades. Muud töötingimused jäid võrreldes Äripäevaga sarnaseks. Ent tegelik põhjus töökoha vahetamiseks oli minu soov näha ettevõtluskeskkonda ka seestpoolt (mitte vaid kriitilise ajakirjanikuna) ning tahe arendada ühe konkreetse firma käekäiku.
Otsust kaalusin nädal või kaks. Väga suurt kõhklust ei tekkinud, sest teades-tundes firma paljusid töötajaid, olin veendunud, et lisaks huvitavale tööle on seal ka äärmiselt meeldivad töökaaslased.
Praegu olen rahul ja leian, et tegin tollal väga õige otsuse.
Millise pakkumise peale oleksite Teie valmis teise firmasse minema?
Andres Koger, Koger & Partnerid juhataja:
Mulle ei ole viimase 10 aasta jooksul ühtegi pakkumist tehtud, ma ei oskagi oma hinda määrata. Täna ei olekski mul Eestis vist muud kohta, kui mul oma ettevõtet poleks. Olen peaaegu 15 aastat olnud eraettevõtja ja selle järgi oma elu ja harjumused sättinud. Palgatöötajana ma ei suudakski vist elus püsida.
Liina Oks, Sampo panga personalijuht:
Teate, personalijuht valib tegelikult tippjuhti, mitte niivõrd organisatsiooni või palka. See tähendab, et pakkumise teinud firma juht peaks minu meelest oluliselt ületama Sampo juhatuse esimeest Härmo Värki.
Priit Pääso, MP Ruut tegevjuht:
Ma hoian kogu aeg silmad lahti! Aga pakkumine peaks hea olema, veel suurem väljakutse, kui mul on täna olen ju ise tööandja ja firma juht. Aga kui kutsutaks palgatööle, peaks tegu olema rahvusvahelise firmaga, sest see annab suuremad võimalused.
