Heidit Kaio
Kokkuhoiu, mis on vajalik tulumaksu alandamiseks, aastaseks emapalgaks ja põllumajandustoetuste tõusuks tuleb kokkuhoiust valitsussektoris ja majanduskasvust.
Ministrid, kelle nimed alanud nädalal selguvad, alustavad tööd ministeeriumides revisjoni korraldamisega. Kahe kuu jooksul peavad selguma võimalused kokkuhoiuks, sest uus koalitsioon on seadnud eesmärgiks jätta valitsemiskulude proportsiooni sisemajanduse koguproduktist käesoleva aasta tasemele.
Uus valitsusliit lubab algatada valitsuse kokkuhoiu seaduse.
Teiseks loodab valitsusliit tuge reformide rahastamiseks jõudsast majanduskasvust, mis uute valitsejate hinnangul kujuneb suuremaks, kui rahandusministeeriumi planeeritu.
Rahandusministeeriumi hinnangul on võrreldes käesoleva aastaga vaba raha kasv riigieelarves ainult 600 mln krooni.
"Uus valitsus saaks reforme teostada ainul kulude kokkuhoiust," ütles Andrus Säälik, rahandusministeeriumi majandusanalüüsi osakonna juhataja asetäitja.
Nädalavahetusel kirjutasid osapooled paberile koalitsioonileppe mustandi, milles nähakse ette aastast emapalka alates 2004. aastast.
Emapalga laeks jääb kolm keskmist palka, mis tähendab, et naised, kes eelmisel maksuaastal teenisid kuni 19 500 krooni kuupalka, saavad sellise summa ka lapsehoolduspuhkuse ajal. Töötud ja tudengid võivad arvestada miinimumpalga suuruse sissetulekuga.
Emapalk nõuab riigieelarvest 300-400 mln krooni aastas. Me püüame mitte suurendada sotsiaalkulu osakaalu riigieelarves, ütles Tõnis Palts.
Järgneva kolme aasta jooksul väheneb kahe protsendi kaupa füüsilise isiku tulumaks ja samaaegselt järkjärgult tõuseb tulumaksuvaba miinimum.
Töötaja brutopalgaga 15 000 krooni kuus, võidab 2004. aastal iga kuu 372 krooni ja aastas kokku 4512 krooni.
Töötaja, kes saab keskmist palka võidab 2004. aastal 206 krooni ja aastas 2472 krooni. Seega teenib palgatöötaja kolme aasta pärast aastas ühe palga lisaks.
Loodav valitsusliit jõudis kokkuleppele, et riik suurendab põllumajandustoetusi lisaks Euroopa Liidu poolt võimaldatavale toetustele. Et võtta vastu põllumajandustoetusi Euroopa Liidu poolt võimaldatud mahus, on koalitsioon valmis eraldama nõutavaks omafinantseeringuks riigieelarvest ligikaudu 200 mln krooni.
Üldise maksukoormuse languse taustal näeb koalitsioon lisaraha keskkonnamaksu tõstmises. Kõik osapooled olid nõus, et keskkond on piiratud ressurss ja selle hävitamise eest peab maksma, ütles Reformierakonna delegatsiooni liige Meelis Atonen.
Valitsusliit kavatseb nõuda metsandusega tegelevatelt ettevõtjatelt litsentsi omandamist. See võimaldaks riigile valdkonna üle suuremat kontrolli ja rakendada karistusena litsentsi äravõtmist. Litsenseerimise eesmärk ei ole täiendava tuluallika leidmine, ütles Res Publica meediakoordinaator Allar Tankler.
Uus valitsusliit loob aseministrite ametikohad selleks, et vähendada võimuparteide survet riigiametnike politiseerumisele. Aseministrid hakkavad tegelema ametkonna poliitilise juhtimisega, samas kaovad ära asekantslerid.
Sõlmeks, milles erakonnad ei ole suutnud siiani kokku leppida, on ametnike personaalsete ametiautode kaotamine.
Kuigi omavalitsustega seotud küsimused on veel lõpuni vaidlemata, on selge, et ulatuslikke reforme uus koalitsioon selles valdkonnas ette ei näe. On selge, et valdade sundliitmine pole põhjendatud, ütles Res Publica delegatsiooni juht Juhan Parts haldusterritoriaalse reformi kohta.
Plaanis on muuta maavanema ametikoht valitavaks nii, et tegemist oleks kohalike omavalitsuste liidu juhiga.
Et vältida korruptsiooniohtu, mis kaasneb erakondade rahastamisega, on uuel koalitsioonil plaanis seada ülempiir valimiskampaania kuludele. Ilmselt me ei saaks hakkama päris nulliga, aga me tahame viia kampaania kulu nii madalaks, kui võimalik, ütles Palts.
Paltsi ütlust mööda keelatakse ettevõtetele erakondade rahastamine selleks, et ettevõtlus lahutada poliitikast. Suureneb erakondadele riigieelarvest kuluv summa. Koalitsioonilepe lubab viia erakondade rahastamise kontrolli kulupõhiseks.
Rüütel kohtus Savisaarega
President Arnold Rüütel kohtus laupäeval Keskerakonna liidri Edgar Savisaarega.
Presidendi kantselei teatel keskenduti kohtumisel riigi tulevase arengu sõlmküsimustele. President Rüütel rõhutas vajadust kindlustada nii regionaalne kui sotsiaalne tasakaal. Savisaar jagas riigipea muret kujunenud demograafilise olukorra ja jätkusuutliku arengu võimalikkuse pärast. Ühtlasi avaldas ta toetust
riigipea initsiatiivile ühiskondliku leppe sõlmimiseks.
Rüütel huvitus Keskerakonna liidri arvamusest, milliseks võib kujuneda uus võimuliit ja opositsioon Riigikogus. Savisaare hinnangul ei ole valitsuse moodustamine lihtne, kuid ta oli optimistlik Keskerakonna väljavaadete suhtes, teatas presidendi kantselei.
Tulumaksu kärbitakse mõlemast otsast
aasta tulumaks tmvaba miinimum
2003 26% 1000
2004 24% 1400
2005 22% 1700
2006 20% 2000
Allikas: Äripäev
Äripäev
24.03.03
