Silva Männik
Kuna paljud ettevõtjad võtavad põhimõtteliselt palgana käsitletava sissetuleku ettevõttest välja vaid tulumaksuga maksustavate dividendidena, kaalub rahandusministeerium võimalusi dividendidele osaliselt sotsiaalmaksu kehtestamiseks.
Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna otseste maksude talituse juhataja Ivo Vanasaun tunnistas, et teema, kuidas vältida sisuliselt palga maksmist dividendide vormis on rohkemal või vähemal määral rahandusministeeriumis kogu aeg päevakorral. Probleem on õhus ja me oleme sellele tõsiselt mõelnud, kuid seni pole veel head lahendust leidnud, rääkis ta.
Ka neljapäevasel Äripäeva maksukonverentsil avaldati arvamust, et praegune kord, kus kõik dividendid on maksustatavad vaid tulumaksuga, ei pruugi sellisel kujul kestma jääda.
Lasse Lehis Eesti Maksuteadlaste Seltsist selgitas, et tegelikult on juba ka praeguse maksukorralduse seaduse (MKS) paragrahv 84 aluselt võimalik dividende töötasuna käsitleda. Näiteks juhatuse liikme tasuna, kui maksuamet tõendab, et äriühingu kasumi tekkimine on otseses seoses dividendisaaja aktiivse tegevusega, näiteks kui mina kannan oma loengutasu osaühingu arvele, siis osaühingu tulu tekib minu tööst, mitte minu investeeringust osaühingusse, selgitas ta. Või kui dividendi suurus ei ole kooskõlas dividendisaaja poolt äriühingusse tehtud investeeringuga, näiteks osakapital on 40 000 krooni, aga iga-aastane dividend sadades tuhandetes.
Ivo Vanasaun tõdes, et kuigi praegu on võimalik hinnata dividendide võtmist ja selle maksustamist juriidilise vormi asemel sisulisest küljest, on viimast väga raske tõendada. Raske on fikseerida mõislikku kasumlikkust ja seda veel erinevates majandusvaldkondades, sest ei saa ju võrrelda ühe mõõdupuuga kasvõi põllumajandus- ja telekommunikatsiooniettevõtted, kirjeldas Vanasaun küsimusi, mille taha rahandusministeerium dividendide sisulise maksustamise küsimustes takerdunud on. Teine võimalus palga ja dividenditulu võrdlemisel on vaadata mida inimene ettevõttes tegelikult teeb ja hinnata selle töötasude turuväärtust. Kuid väikeettevõtetes, kus seda süsteemi sageli kasutatakse, teeb firma omanik praktiliselt kõike, alates raamatupidamisest kuni koristaja tööni välja, mistõttu on raske keskmist palka leida, jätkas Vanasaun. Seega on seadusandjal väga raske tõmmata piiri, mis liiki tuludega ettevõtjal tegu on, kuid sellele lahenduse otsimisega pidevalt tegeletakse, tunnistas ta.
Lasse Lehis lisas, et ta ei tea, et välisriikides oleks seadustes lausa erisätteid, mis annaksid
konkreetseid palga ja dividendi piiritlemise valemeid, küll aga on väga levinud meie MKS § 84 sarnased sätted, kus sisu võib olla erinevates riikides erinev, aga põhimõte on üldlevinud.
Maksuameti juriidilise osakonna juhataja Maret Ambur tunnistas, et dividendidele sotsiaalmaksu määramine on hetkel tõesti ainult põhimõtteliselt võimalik. Õigem on öelda, et sotsiaalmaksu määramine sellisel juhul tuleb kõne alla äärmuslikel juhtudel, ütles ta. Meie analüüsid näitavad, et võimalik maksude tasumisest hoidumine selles valdkonnas ei ole väga suur ning hetkel ei ole see valdkond maksuameti kontrollimise prioriteetide hulgas.
Pärnu Port Arturi kaubakeskuse nõukogu esimees Kaido Kruusoja ütles, et ettevõtja suhtes on suhteliselt mõttetu rääkida mitte üksnes piiridest töötasu ja omanikutulu vahel, vaid nende kahe asja eristamine on omaniku puhul üldse jabur. Ettevõtja töö ongi ettevõtlusega tegelemine. Tema saab oma tulu investeeringutelt tagasi dividendidena ning seda alles siis kui kõik võlad tasutud, oma töötajatele palgad ja maksud makstud. Sestap on omaniku puhul töö ja töö vahel vahet tegemine kahtlase väärtusega. Dividendide sotsiaalmaksuga maksustamise puhul on aga tegu sisuliselt sotsiaalsete garantiide saamisega, millele mina näiteks ettevõtjana üldse ei pretendeeri oma pensioni kindlustan ma ettevõtlusega ise, samuti töötuks jäämise riski ning ka arstiabi saab lisaks esmaabile oma raha eest juurde osta, arutles Kruusoja.
Maksukorralduse seadus § 84 alusel saab juba praegu dividendidele sotsiaalmaksu määrata
Maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil tehtavad tehingud ja toimingud
Kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule.
Allikas: maksukorralduse seadus
300 000 kroonise aastatulu saamine on palga vormis kõige kallim
Tulu saamine dividendidena
- dividendid ... 405 405 kr
- tulumaks ... 105 405 kr
- kätte saadav raha ... 300 000 kr
- kulu kokku ... 405 405 kr
Tulu saamine palgana
- brutopalk ... 404 542 kr
- töötuskindlustus 1% ... 4045 kr
- töötuskindlustus 0,5% ... 2023 kr
- tulumaksuga maksustamisele minev summa ... 386 456 kr
- tulumaks 26% ... 100 479 kr
- kätte saadav raha ... 300 000 kr
- sotsiaalmaks ... 133 493 kr
- kulu kokku ... 540 040 kr
Palk 4000 krooni kuus/+dividendid
- brutopalk ... 61 153 kr
- töötuskindlustus 1% ... 612 kr
- töötuskindlustus 0,5% ... 306 kr
- tulumaksuga maksustamisele minev summa ... 48 236 kr
- tulumaks 26% ... 12 541 kr
- kätte saadav raha palgana ... 48 000 kr
- sotsiaalmaks ... 20 180 kr
- dividendid ... 340 540 kr
- tulumaks 26% ... 88 540 kr
- kulu kokku ... 422 179 kr
