* Riigikogu poolt 13.06.2001.a. vastu võetud sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse (RT I 2001, 59, 2001) alusel kaotavad alates 01.01.2003 kehtivuse sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 2 lg 1 p 2 ja § 9 lg 2, kus oli sätestatud tööandja kohustus maksta sotsiaalmaksu töötajatele riigi poolt pankrotiseaduse § 58 alusel makstud väljamaksetelt seoses tööandja pankrotistumisega. Nimetatud seaduse sätete kehtetuks tunnistamine tingis asjaolu, et alates 01.01.2003 hakkab tööandja pankrotistumisega seotud hüvitisi maksma riigi asemel Eesti Töötukassa, kes peab maksma nendelt hüvitistelt ka sotsiaalmaksu SMS § 1 lg 1 p 8 alusel.
1.jaanuaril 2003 jõustus Riigikogu poolt 11.detsembril 2002 vastu võetud "Palgaseaduse, tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse, kogumispensionide seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus" (RT I 2002, 111, 662), millega on muuhulgas muudetud sotsiaalmaksuseadust alljärgnevalt:
* Tehnilist laadi ja keelelised muudatused, näiteks termin "tööettevõtuleping" on lähtuvalt võlaõigusseaduse terminoloogiast asendatud terminiga "töövõtuleping".
* SMS § 2 lõike 1 punkti 3 sõnastati ümber, et tagada ühene arusaadavus sotsiaalmaksu tasumise kohustusest kohaliku omavalitsuse volikogu liikmele makstavatelt tasudelt, mida ei olnud seni kehtivas seaduses sõnaselgelt sätestatud. Nimetatud punktis seni olnud isikute loetelu on analoogiliselt tulumaksuseaduse § 13 lõikega 1 asendatud viitega avaliku teenistuse seaduse § 12 lõigetele 2 ja 3. Vastavalt muudeti ka SMS § 5 punkti 2.
* SMS § 2 lõike 1 punkti 4 täiendati füüsilise isiku pankrotimenetluses pankrotihaldurile ja pankrotitoimkonna liikmele makstud tasudega, võrdsustades neid sotsiaalmaksu tasumise osas juriidilise isikute pankrotihalduritega.
* Kuni 31.12.2002 kehtinud SMS § 2 lõikes 2 oli sätestatud tööandja sotsiaalmaksu maksmise miinimumkohustus põhikohaga töötaja ja teenistuja kohta, kusjuures põhikoha tunnuseks oli tööraamatu pidamine selle tööandja poolt. Töölepingu seaduse muutmise tulemusena 2002.aastal kaotati ära kohakaasluse mõistet, mistõttu tuleb tööraamatut pidada kõigi töölepinguga töötajate kohta. Seetõttu on sotsiaalmaksuseaduses alates 01.01.2003 sätestatud uus kriteerium, mille alusel valitakse tööandja, kes maksab sotsiaalmaksu vähemalt riigieelarvega kehtestatud kuumääralt juhul, kui töötajal on mitu tööandjat. Uue sõnastuse kohaselt maksab rohkem kui ühe tööandjaga töö- või teenistuses oleva isiku eest vähemalt riigieelarvega kehtestatud kuumääralt sotsiaalmaksu tööandja, kellele isik on esitanud tulumaksuseaduse alusel avalduse maksuvaba tulu arvestamiseks. Tulumaksuseaduse § 42 muudatuse kohaselt (RT I 2002, 111, 662) peab iga töötaja valima välja maksuvaba tulu arvestaja ja esitama talle kirjaliku avalduse (v.a. siis, kui ta on seda juba enne muudatuse jõustumist teinud). 2003.a. riigieelarve seaduse §-ga 6 on SMS sätestatud sotsiaalmaksu maksmise arvestusliku aluse kuumääraks endiselt 700 krooni.
* NB! Eeltoodud muudatuse tulemusel muutub deklaratsiooni vormi TSD lisa 1 veeru 3 täitmine. (vt. "Muudatused deklaratsioonis TSD 2003").
* SMS § 3 punkti 7 muutmise tulemusena võrdsustatakse Eesti residendist tööandja poolt välisriigi residendile töötasu maksmine läbi välisriigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu ja ilma püsiva tegevuskoha olemasoluta. Sotsiaalmaksu maksmise kohustuse puudumise seisukohalt on oluline, et tasu saajaks on mitteresident ja töö tegemine toimub välisriigis. Samas ei laiene vabastus olukorrale, kus mitteresidendi töökoht asub Eestis, ent isik on ajutiselt välisriiki lähetatud. Termini "välisriigi resident" asendamine terminiga "mitteresident tulumaksuseaduse § 6 lõike 3 tähenduses " täpsustab, et residentsuse määramisel lähtutakse Eesti õigusest.
* SMS § 3 punkt 11 on tunnistatud formaalselt kehtetuks. Sisuliselt on see säte tulenevalt SMS § 13 lõikest 3 alates 01.01.2002 juba kehtetu, seetõttu oli selle jätkuv paiknemine maksuvabastusi sätestavas paragrahvis eksitav. Sellega seoses tunnistati kehtetuks ka vastav rakendussäte SMS § 13 lg 3.
* SMS § 5 punkti 2 sõnastus ühtlustatakse SMS § 2 lõike 1 punkti 3 uue sõnastusega.
* SMS § 6 lõike 1 punktis 5 sätestati sarnaselt § 2 lõikega 2 riigi poolt osalise töövõime kaotusega isiku eest sotsiaalmaksu tasumise kohana põhitöökoha asemel töökoht tööandja juures, kes arvestab tulumaksu kinnipidamisel maksuvaba tulu. Selleks täiendati uue lausega sama paragrahvi lõiget 3. Muudatus omab tähtsust juhtudel, kus osalise töövõime kaotusega isik on töösuhtes rohkem kui ühe sotsiaalministri poolt koostatud nimekirja kantud äriühingu, mittetulundusühingu või sihtasutusega.
* SMS § 8 lõike 2 muudatuse eesmärgiks on normi täpsustamine. Kalendriaasta on maksustamisperioodiks vaid äriregistris või Maksuameti kohalikus asutuses registreeritud füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlustulu jaoks. Ülejäänud füüsiliste isikute puhul tasub teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstavatelt tasudelt sotsiaalmaksu väljamaksu tegija ja maksustamisperiood on kalendrikuu.
* SMS § 9 lõike 1 punkti 6 muudatuse tulemusena ei pea sotsiaalmaksu maksja andma isikule tõendit tema eest arvestatud sotsiaalmaksu kohta enam kohustuslikult iga aasta 1.veebruariks - tõend tuleb anda ainult isiku nõudmisel. Muudatus puudutab juba 2002.a. kohta antavat tõendi. Punkti kuni 31.12.2002 kehtiva sõnastuse kohaselt tuli tõendil näidata arvestatud ja makstud sotsiaalmaks, kuivõrd töötaja seisukohast on aga oluline vaid arvestatud maks, on sõnastust vastavalt muudetud.
* SMS § 10 lõige 3 on viidud kooskõlla 15.05.2002 muudetud kogumispensionide seaduse § 7 lõikega 1, kus nimetatakse tasud, millelt tasutakse kohustusliku kogumispensioni makset.
