Sulev Oll
Eesti Tööandjate Keskliidu tegevdirektori asetäitja Tarmo Kriis ennustab sotsiaalmaksu suurt tõusu tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse tagajärjel.
Tarmo Kriisi hinnangul võib tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse rakendumine tõsta sotsiaalmaksu tööstuse, mäetööstuse ja ehitussektori ettevõtete jaoks 40 protsendini. Tegemist oleks ettevõtete maksukoormuse üldise tõusuga, sõnas ta eilsel Äripäeva töökeskkonnaalasel seminaril.
Kui palju ettevõtjal ehk kindlustusvõtjal konkreetselt maksta tuleb, sõltub tariifist, mis rajaneb sektori üldisel riskipreemial ja kindlustusvõtja töökeskkonnal põhineval riskikoefitsiendil. Madalaimaks tariifiks prognoosis Kriis 0,5%, suurimaks isegi 8%.
Rahasse ümber arvestatuna pakkus Kriis välja, et Eesti Põlevkivil tuleb aastas 4protsendilise tariifi juures välja anda 18 miljonit, Viisnurgal 3 miljonit ja Standardil 1 miljon krooni. Samas on ettevõtete senised kulutused olnud suhteliselt väikesed, sisuliselt nullis, kaetud sotsiaalmaksuga, ütles Kriis.
Tariifide suhtes võib probleemiks kujuneda ka adekvaatsete andmete puudumine kutsehaiguste ja tööõnnetuste tegeliku taseme kohta. Näiteks endine sotsiaalminister, Riigikogu rahanduskomisjoni liige Eiki Nestor ennustab tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse seaduse jõustumisele järgnevat haiguste ja õnnetuste arvu kasvu. Meie naabrite juures on tööõnnetusi ja kutsehaigusi tunduvalt rohkem, väitis Nestor. Seda kinnitas ka tööinspektsiooni peadirektor Priit Siitan, kelle sõnul on Euroopa Liidus tööõnnetusi keskmiselt kaheksa korda rohkem kui Eestis.
Tõele vastavate andmete puudumine ei võimalda Nestori sõnul ka ennustada, kui suureks kujunevad kindlustusega seotud kulud. Tööandjad väidavad, et makse määrad tulevad liiga kõrged, lausus Nestor. Kindlustusseltsid peavad aga määrasid liiga väikeseks.
Tarmo Kriis tõdes, et kindlustamise kasu on kahtlemata olemas ja ettevõtjad püüavad oma riske maandada, kuid maksukoormuse oletatav tõus on liiga suur. Liidu arvates tuleks kindlustuse rakendumisel sotsiaalmaksu 1 % võrra vähendada, sõnas ta. Arvestada tuleb ka, et tööstus, meie majanduse kasvumootor, on praegu veel arengujärgus.
Ka pooldavad tööandjad nn avalik-õiguslikku kindlustussüsteemi, kus tariifipoliitikasse kaasatakse ka nende esindajad. Praegu sisuliselt ummikusse jooksnud teema lahendusena näeb avalik-õiguslikku tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustust, mida juhiksid tööandjad, töötajad ja riik, ka Eiki Nestor.
Vabatahtliku kindlustuse võimaluse Nestor sisuliselt välistas, öeldes, et seda on katsetatud vaid Ungaris ja sealgi ebaõnnestunult. Vabatahtlikku kindlustust kasutaks väga vähesed, sõnas ta. Sundkindlustuseks tuleks aga üles ehitada riiklikult tsentraliseeritud süsteem.
Pikka aega töös olnud ja praeguseks Riigikokku jõudnud tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse seadust lähiajal veel ei tule. Järgmisest aastast see seadus veel küll ei jõustu, ütles Tarmo Kriis. Riigikogul tuleks eelnõu kas ümber kirjutada või järgmise kooseisu kanda usaldada.
