Iga kuues tööandja teeb kevadel kogumispensioniga liitunute maksudeklaratsioone täites vigu või jätab oma töötajate liitumise hoopis kontrollimata.
Maksuameti kinnitusel on probleeme kogumispensioni arvestustega umbes 800 ettevõttel. Kokku on firmasid, kelle töötajad on pensionikindlustuse teise sambaga liitunud, maksuameti andmetel ligikaudu 5000. Mais liitus esimeses etapis fondidega kokku üle 37 000 inimese.
Maksuameti arvestusosakonna juhataja asetäitja Madis Uibu hinnangul ei tule firmad tihti toime korrektsete maksudeklaratsioonide esitamisega. «Mitte et ei osataks arvestada palgalt kahte protsenti, vaid probleemid tekkivad ennekõike lisatasudelt pensionimaksete kinnipidamisega,» rääkis Uibu.
Raamatupidaja ei kontrolli
Samuti ei kontrolli firmad oma töötajate liitumist ning ka liitunud unustavad tööandjale oma pensionilepingust teatada.
«Mitmete firmade finantsjuhid ei teagi, et pensionikeskuse internetileheküljelt on võimalik liitunute andmeid kontrollida,» rääkis Uibu. «Liitunud aga küsivad, miks nad ei saa tutvuda oma pensionikonto seisuga,» rääkis Uibu.
Uibu hinnangul on tegemist uue süsteemi käivitamisel harilikult ikka tekkivate probleemidega, mis peaksid paari kuu möödudes lahenema. «Taas kerkib probleem aga ilmselt üles tuleva aasta alguses, kui hakkavad laekuma järgmises etapis liitujate pensionimaksed,» märkis Uibu.
Tema sõnul saadab maksuamet praegu ettevõtetele liitunutest teatisi ning tagastab vigadega deklaratsioone. Esialgu firmadele mingisuguseid sanktsioone vigade eest ei kohaldata.
Raha maksuameti arvele
Eesti Väärtpaberikeskuse tegevdirektor Kaidi Oone soovitab tööandjail kontrollida töötajate liitumist kogumispensioniga otse registrist. «Paljud raamatupidajad on jätnud ka juuli töötasu väljamaksetelt kogumispensioni makse kinni pidamata,» ütles Oone. Tema sõnul peab seega tööandja augustis arvestama nii eelmise kui ka käesoleva kuu eest töötajale väljamakstavalt summalt kaks protsenti.
«Raha tuleb kanda maksuameti, mitte väärtpaberikeskuse kontole, nagu mitmed firmad on teinud,» lisas Oone.
Kuigi kogumispensionide seadus kohustab liitunud töötajat sellest oma tööandjat teavitama, peaks tööandja kindlasti ka ise tegema liitujate kohta teabepäringu.
Seda saab teha lihtpäringuna internetileheküljel www.pensionikeskus.ee, sisestades ühekaupa töötajate isikukoodid; või masspäringuna Eesti väärtpaberite keskregistrist.
«500 krooni maksev masspäring on mugavam suurearvulise töötajaskonnaga ettevõtetele. Masspäringu tegemiseks tuleb töötajate isikukoodide nimekiri esitada Eesti Väärtpaberikeskusele, kes teeb päringu tööpäeva jooksul,» rääkis Oone.
1983. aastal ja hiljem sündinud ning 18-aastaseks saanud isikutele on kogumispensioniga liitumine kohustuslik. Selliste töötajate liitumise kontrollimine pole vajalik, ehkki register annab igal juhul korrektsed andmed. Tööandja seisukohalt ei ole oluline, kas kohustuslikust liitujast töötaja on tegelikult valikuavalduse esitanud või mitte.
1. juulist 2002 tuli alustada 1983. aastal sündinud töötajate pensionimaksete kinnipidamist. Ei tohi unustada, et hiljem sündinud töötajate pensionimaksete kinnipidamist alustatakse töötaja 18-aastaseks saamisele järgneva aasta 1. jaanuaril, mitte kohe pärast nende 18-aastaseks saamist. Nii näiteks tuleb 1984. aastal sündinud töötajate kogumispensioni maksete kinnipidamist alustada järgmise aasta 1. jaanuarist.
Kõikidel noortel, kelle maksed pole veel jõudnud väärtpaberikeskusesse, on viimane võimalus endale ise fondi valida. Loosimine toimub siis, kui kogumispensioni maksed jõuavad Eesti Väärtpaberikeskusesse.
Järgmine tähtaeg on 31. oktoober
Kuni 31. oktoobrini on viimane võimalus liituda aastatel 1942-1956 sündinutel.
Sama kuupäevani liitunud saavad hakata makseid koguma 1. jaanuarist 2003.
Enne novembrit peavad liituma kõik töötajad, kes saavad tänavu 18-aastaseks.
Alates 2004. aastast saab alustada kogumist uude fondi ning 2005. aastast saab fondi vahetada.
2007. aastal alustatakse väljamakseid pärijatele ja 2009. aastal alustatakse pensioni väljamakseid pensioniealistele.
Erkki Erilaid
