Edgar Savisaar
Keskerakonna esimees ja Tallinna linnapea
Keskerakonna tulek võimule Eesti riigis ja Tallinnas pool aastat tagasi tekitas ettevõtjate hulgas kahetisi tundeid. Suurem osa neist uskusid, et Keskerakond kui tugevam jõud poliitikas võib ka ettevõtjatele rohkem pakkuda. Väiksem osa ettevõtjaid muretses, et kas ei too Keskerakonna tulek enesega kaasa liiga radikaalseid muudatusi, mis võivad kõigutada paati?
Minult on isegi küsitud, kas ei võiks ka meie leida Tallinnast mõned kohalikud Berezovskid ja Gussinskid, sunniksime neid oma raha välismaalt tagasi tooma ja saaksime avalikkuselt korraliku aplausi.
Ma mõistan ärimeeste hirme. Valimiste eel on mõned parteid andnud mõtlematult nii palju erinevaid ja vastuolulisi signaale, et on tekitanud enda ümber segadust. Mida rohkem loed, seda vähem saad aru. See ei kehti Keskerakonna kohta. Ükski tõsimeelne ärimees ei karda Keskerakonnalt enam läbikaalumata ja majanduses segadust tekitavaid seisukohti.
Rahvuslik kapital
Keskerakond läheb valimistele ajaproovi läbi teinud põhimõtetega. Oleme alati kaitsnud rahvuslikku kapitali ja oleme alati toetanud astmelist tulumaksu. 1993. a pakkusime Riigikogule esimest korda arutamiseks seaduseelnõu rahvusliku kapitali kaitse ja edendamise kohta. Tookord võeti see eelnõu tääkidega vastu aga nüüd on rahvuslik kapital saanud moesõnaks.
Tahan öelda, et kui keegi sellest innustub, siis pidagu meeles, et just nimelt rahvuslik kapital eeldab solidaarsustunnet kogu rahvaga. Ei ole nii, et kui meie ettevõtjatel on vaja kaitset välismaise päritoluga konkurentide suhtes, siis räägime rahvuslikust kapitalist. Kui aga kõneleme kihistumisest ja nn Teisest Eestist, siis ütleme, et ülejäänud ühiskond on luuserid.
Ei saa tahta, et ühiskond oleks solidaarne ettevõtjatega, kui ise ei soovita olla solidaarsed ühiskonnaga. Mis on alternatiiv astmelisele tulumaksule? Osa ettevõtjaid ja poliitikuid peab selleks tulumaksuvabamiinimumi jõulist suurendamist. Olen kuulnud arvamust nagu oleks astmeline tulumaks halb, sest see tähendab maksude ümberjagamist vaestelt rikaste kasuks; tulumaksuvabamiinimumi suurendamine parem, sest see jõukamatele liiga ei tee. Selline arvamus on sotsiaalne naivism.
Tulumaksuvaba miinimumi suurendamine viib teiste maksude tõstmisele, et puudujäävat osa katta. Mis maksud need oleksid? Räägitud on käibemaksust, aga selle tõstmine pole meie tingimustes reaalne. Tulude differentsid on liiga suured. Vaesemal osal elanikkonnal on käibemaksu tõstmist raskem üle elada kui astmelist tulumaksu jõukamatel. Pigem tähendaks tulumaksuvaba miinimumi suurendamine, et kehtestataks kõrged maksud mittetootmislikule kinnis- ja vallasvarale, purjejahtidele jms. Euroopa Liidu maksundusalane seadusandlus soosib seda.
Ma kutsun üles ettevõtjaid jälgima maksukoormust tervikuna ja võitlema selle eest, et üldine maksukoormus ei kasvaks, mitte aga lasta teha enesele punane rätik astmelisest tulumaksust ja klammerduma siis selle vastasesse võitlusesse.
Eesti on olnud uhke oma lihtsale ja arusaadavale maksupoliitikale, kuid selle lihtsuse eest on meil tulnud palju aastaid maksta liig kõrget sotsiaalset hinda. Me ei ole peale rahareformi mitte kunagi arvestanud paljusid maailma maksupoliitika üldtunnustatud põhimõtteid. Eelkõige ei ole me arutlenud tõsiselt selle üle, kas meie imelihtne maksusüsteem on õiglane ja me ei ole tundnud huvi, kas seadusega määratud maksud maksumaksjale ka jõukohased on? Ilmselt ei ole, sest nii mõnedki maksumaksjad peavad iga kuu taotlema toimetulekutoetust ja veel suurem osa neist on süvavaesuses või selle piiril. Varem või hiljem hakkab praegune ebaõiglane maksusüsteem kätte tasuma kõigile ja sugugi mitte heast küljest.
Astmelisus kogub toetust
Valitsuse moodustamisel taotlesid Keskerakond ja Reformierakond muudatusi olemasolevas maksusüsteemis. Meie olime astmelise tulumaksu kehtestamise eest väljas, Reformierakond soovis üksikisiku proportsionaalse tulumaksu alandamist 20%-le.
Kuna kompromiss ei olnud kerge tulema ja valimisperioodi alguseni olid jäänud loetud kuud, siis otsustatigi kuulutada moratoorium mistahes muudatustele maksusüsteemis ja taotleda valijatelt nendele uut mandaati. Me usume, et 2003. a parlamendivalimistest saabki omamoodi rahva referendumiks, kus kõigil on võimalik valida. Edumeelsemad valijad toetavad erakondi, kes nõuavad astmelisele tulumaksule üleminekut. Konservatiivsemad aga soovivad proportsionaalse maksusüsteemi säilitamist ja valivad parteisid, kes neile seda lubavad.
Neli-viis aastat tagasi kandis astmelisele tulumaksule ülemineku debattide põhiraskust Keskerakond üksi. Nüüd on seda põhimõtet toetanud nii Rahvaerakonna Mõõdukad esimees Toomas Henrik Ilves kui ka Res Publica üks liidreid Hindrek Meri. Väga selgelt on progressiivse maksusüsteemi eelistest kirjutanud ekspresident Lennart Meri oma sissejuhatavas artiklis Robert B.Reichi raamatule Piirideta maailm. Keskerakonna kokkulepetes maaerakondadega, Ühendatud Rahvapartei ja Kristliku Rahvaparteiga on toonitatud vajadust muuta maksusüsteem astmeliseks.
Aeg on vaadata oma kunagised räigelt eitavad positsioonid üle ka Isamaaliidul ja Reformierakonnal. On enam kui tõenäoline, et Riigikogu järgmine koosseis eelistab astmelist tulumaksu. Ideaalne oleks reformida maksussüsteemi mitte terava poliitilise vastasseisu tingimustes nagu see seni on toimunud vaid ühel meelel ja konsensusega nagu valijate enamus meilt seda ootab.
Äripäev
