Tööandja küsib: otsin uut töötajat ning mul on mitu head kandidaati. Kas ma võin nende kohta internetist infot otsida, et saada paremini aru kandidaadi iseloomust ja sobivusest tiimi?
Vastab Vladimir Logatšev, Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist:
Tööandjal on õigus ja mõnel juhul ka kohustus hinnata kandidaadi sobivust, aga info kogumisel peab ta järgima seadusest tulenevaid reegleid. Tööandja võib kandideerija kohta uurida ainult neid andmeid, mis on tööülesannete ja ametikohaga otseselt seotud ning mille vastu on tal õigustatud huvi. Üldise taustauuringu tegemine on reeglina keelatud.
Näiteks lastega töötavate inimeste puhul on tööandjal kohustus kontrollida, et lastega ei töötaks inimene, keda on karistatud või kes on määratud sundravile lastekaitseseaduses nimetatud süütegude alusel.
Tööandja võib lepingueelsetel läbirääkimistel või töölepingu sõlmimist muul viisil ette valmistades, sealhulgas töökuulutuses või töövestlusel, nõuda kandideerija andmeid, mille vastu on tal õigustatud huvi. Tööandja õigustatud huvi puudumist eeldatakse eelkõige küsimuste puhul, mis puudutavad ebaproportsionaalselt kandideerija eraelu või mis ei ole seotud sobivusega pakutavale töökohale.
Info otsimine internetist avalikest allikatest ei ole keelatud. Kuid seejuures peab info kogumine olema proportsionaalne ja õigustatud, info peab olema usaldusväärne ning kandidaat peab saama võimaluse tutvuda kogutud andmetega.
Kui tööandja kogub liiga palju või ebavajalikku teavet, mis ei ole seotud tööga, siis võib ta ületada õigustatud huvi piiri. Sellisteks andmeteks võib olla teave näiteks eraelu, poliitiliste vaadete, perekonnaseisu või tervisliku seisundi kohta.
Potentsiaalne tööandja võib pöörduda kandideerija eelmise tööandja poole, kui kandideerija on ise märkinud kandideerimisel eelmise tööandja kontakti. See eeldab ka seda, et kandideerija on eelnevalt küsinud eelmiselt tööandjalt nõusolekut kontakti jagamiseks uuele potentsiaalsele tööandjale.
Kokkuvõttes peab tööandja kandidaadi kohta teabe kogumisel lähtuma põhimõttest, et kogutakse ainult seda, mis on tööks vajalik, põhjendatud ja seadusega lubatud. Avalikest allikatest otsimine on lubatud vaid juhul, kui see on proportsionaalne ning kandideerijal on võimalus kogutud infoga tutvuda. Nii tagatakse värbamisprotsessis tasakaal tööandja vajaduste ja kandidaadi õiguste kaitse vahel.
Tööinspektsioon:
Kui tööotsija on oma eelmise töökoha CV-s välja toonud, kuid ei ole lisanud konkreetseid kontaktandmeid, siis ei ole iseenesest keelatud endisele tööandjale helistada ja küsida tagasisidet eeldusel, et CV sisust saab mõistlikult järeldada tööotsija nõusoleku.
Ehk kui tööotsija on ise nimetanud ettevõtte, kus ta töötas, ja CV-st on arusaadav, et ta pidas võimalikuks või aktsepteeris seda, et potentsiaalne tööandja võib tema varasema töökogemuse kontrollimiseks endise tööandjaga ühendust võtta, siis võib seda pidada lubatavaks.
Samas, kui tööotsija on selgesõnaliselt palunud endise tööandjaga mitte ühendust võtta või on muul viisil andnud mõista, et ta seda ei soovi, tuleks seda austada. Praktikas on alati soovitatav see küsimus tööotsijaga üle täpsustada, et vältida võimalikke arusaamatusi.
Allikas:https://www.tooelu.ee/et/uudised/1634/kas-toole-kandideerija-googeldamine-lubatud
