Artiklid

Kuigi riigi rahanduspoliitikat peaks juhtima vägev kärpekäpp, ei hoia ministeeriumid aastapreemiate maksmisega end tagasi.

Mitu ministeeriumit teatavad, et preemiat makstakse ainult „erakordsete tööalaste saavutuste eest“. Ühtlasi märgitakse, et avalik sektor peab sammu pidama erasektori palkadega.

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/120253067/pidu-katku-ajal-ministeeriumite-tootajad-saavad-tuhandeid-eurosid-preemiat

CV.ee novembris tehtud kiiruuringust selgub, et tööandjalt ootavad boonustasu pisut enam kui 55 protsenti vastajatest, organisatsioonidest 54 protsenti kavatsevad boonust ka maksta.

Rohkem kui 1000 euro suurust boonust ootab 21 protsenti töötajatest, samas kui sellises summas boonustasu kavatseb maksta 15 protsenti tööandjatest. 38 protsenti  organisatsioonidest planeerib töötaja boonustasu suuruseks 100–300 eurot, mida ootab 35 protsenti töötajatest. 12 protsenti organisatsioonidest kavatseb maksta 600–1000 euro suurust boonustasu ja seda ootab 13 protsenti töötajatest.

Statistikaameti andmetel oli 2023. aasta kolmandas kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides kokku 12 040 vaba ametikohta, mida on 8,7% vähem kui eelneval aastal samal ajal. Tööandja algatusel lahkus ametist pisut alla 6000 inimese.

Kolmandas kvartalis oli nii vabade kui ka täidetud ametikohtade koguarv üle 612 000 ja neist enamik olid töötleva tööstuse, kaubanduse ning hariduse tegevusaladel. Vabad ametikohad moodustasid ametikohtade koguarvust 1,96% ning neid oli kõige rohkem avaliku halduse ja riigikaitse (1596), hariduse (1525) ning hulgi- ja jaekaubanduse (1418) tegevusaladel.

Edasi loe: https://www.stat.ee/et/uudised/vabu-ametikohti-oli-kolmandas-kvartalis-12-040

Hariduslike erivajadustega lapsed vajavad abistavaid õpetajaid või eraldi väiksemaid klassikomplekte. Aina suureneva pedagoogide puuduse tõttu ei suudeta neid vajadusi täita.

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/120252231/suvenev-suundumus-iga-viies-laps-on-hariduslike-erivajadustega-kuid-neile-ei-jagu-opetajaid-ega-ruume

Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2023. aasta kolmandas kvartalis 1812 eurot ehk 10,4% kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal.

Mediaanpalk ehk palganäitaja, millest väiksemat ja suuremat palka teenib võrdselt sama palju inimesi, oli kolmandas kvartalis 1500 eurot ehk 11,2% suurem võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga.

Edasi loe: https://www.sekretar.ee/uudised/2023/12/05/keskmine-palk-tousis-kumnendiku-vorra