Artiklid
- Üksikasjad
Helve Toomla, jurist
•• Iga õppeaasta algul muutub koolis õpetajate töökoormus, mille kohta märgitakse töölepingu lisasse ainetundide arv, klassijuhataja tasu jms. Kas töölepingu lisas võib olla kokkulepe ka ületundide kohta või peab selleks olema eraldi lepe? Palun ka põhjendust.
Ületunnitöö eeldab üldjuhul eraldi kokkulepet, töölepingus seda teha ei ole õige. Tööleping sõlmitakse pikemaks ajaks (seaduse terminoloogia järgi on see kestvusleping) ja seal lepitakse kokku püsivates tingimustes. Näiteks täistööajaga õpetaja üldtööaeg on seitse tundi päevas ehk 35 tundi nädalas ja sellisena võib see kesta ühe ja sama lepingu alusel aastakümneid. Muuta saab lepingutingimusi ainult poolte kokkuleppel ja need vormistatakse lepingu lisas.
Ületunnitöö on ajas pidevalt muutuv, selle vajadust ja mahtu ei saa tööandja ega töötaja tavaliselt ette näha. Sellepärast peab igaks konkreetseks juhuks olema kokku lepitud, millal ja kui palju ületunde tehakse ning kuidas ja millal need hüvitatakse. Töötajal on võimalik ületundide tegemisest keelduda, v.a juhul, kui selle vajadus tuleneb ettenägematutest asjaoludest, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. Ületunde ei saa töötaja ka omatahtsi teha.
•• Meil on töölepingus kirjas kindel tunnitasu, mis eelmisel aastal alandati kuueks kuuks miinimumini ja hiljem pikendati seda veel poole aasta võrra. Veebruaris anti taas ette paber, kus palk on alandatud miinimumini 1. jaanuarist kuni 31. maini. Kas võib sellisel moel ja nii pikaks ajaks palka vähendada?
Tõenäoliselt on see paber töölepingu lisa ja arvatavasti kirjutasid töötajad alla uue ajutise töötasu tingimusele, olles seega töötasu vähendamisega nõus. Poolte kokkuleppel on alati võimalik töölepingu tingimusi, sh töötasu muuta, ka vähendada.
Küsija ja teisedki, kes sellises olukorras on, võiksid ühiselt tegutseda, valida oma esindajad, luua ametiühingu, sõlmida kollektiivlepingud, nõuda tööandjalt ülevaadet tegeliku majandusliku olukorra kohta ja töötasu vähendamise põhjendamist. Kõik need ja muudki töötajate õigused ja tööandja kohustused on seadustes (töötajate usaldusisiku seadus, ametiühingute seadus, kollektiivlepingu seadus) olemas, kuid kahjuks on vähe neid, kes ühiselt oma huvide ja õiguste eest suudaksid või tahaksid seista.
•• Minu töölepingus on ette nähtud 28 kalendripäeva puhkust. Tööandja ei luba kunagi kogu puhkust korraga välja võtta, vaid annab seda nädala või kahe kaupa aasta jooksul. Kas tal on selleks õigus? Tahaksin puhkust juunis, kuid tööandja ei ole nõus.
Tööandjal ei ole õigust ilma töötaja nõusolekuta puhkust osakaupa anda ja ühe katkematu puhkuseosa kestus peab kokkuleppe korralgi olema vähemalt 14 kalendripäeva. Töötajal on õigus nõuda korraga kogu puhkust, kuid puhkuse aja määrab siiski tööandja, arvestades võimaluse korral töötaja soove. Ainult töölepinguseaduses (§ 69 lg 7) toodud juhtudel on töötajal õigus puhkuseaega valida ja tööandjal kohustus just siis ka puhkust anda.
Hiljemalt 31. märtsiks peab tööandjal olema koostatud ja töötajatele teatavaks tehtud selle aasta puhkuste ajakava. Kui seal on ilma töötajaga kokku leppimata näidatud puhkus osakaupa, tuleks kohe nõuda ajakava muutmist seadusele vastavaks. Ajakava puudumise korral võib küsija võtta puhkust nii, nagu soovib, st juunis, teatades sellest tööandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (kirjalikult või meili teel) 14 kalendripäeva ette.
Saada oma tööalane küsimus:
- Üksikasjad
Igal inimesel on õigus üldisele maksuvabale tulule suuruses 1728 eurot (27 000 krooni) aastas ehk 144 eurot (2250 krooni) kuus. Samuti on pensionäridel lisaks pensioni osas õigus täiendavale maksuvabale tulule 2304 eurot (36 000 krooni) aastas ehk 192 eurot (3000 krooni) kuus. Kokku on pensionäridel õigus saada tulumaksuvaba tulu 4032 eurot (63 000 krooni) aastas ehk 336 eurot (5250 krooni) kuus.
Kui pensionär täiendavalt tulumaksu juurde maksma ei pea, siis tuludeklaratsiooni esitamise kohustust ei ole. Tuludeklaratsiooni esitamise kohustus on näiteks juhul, kui maksuvaba tulu on arvestatud topelt. Soovitus on tuludeklaratsioon esitada juhul, kui maksuvaba tulu ei ole aasta kestel täies ulatuses arvesse võetud või kui maksuvaba tulu avaldust ei ole tehtud ning seetõttu on tulumaks kinni peetud.
Kui pensioni summa on:
* kuni 2304 eurot (36 000 krooni) aastas ehk 192 eurot (3000 krooni) kalendrikuus, siis:
o töötava pensionäri pensionit tulumaksuga ei maksustata. Maksuvaba tulu avaldus tuleks esitada tööandjale. Juhul, kui avaldust ei ole esitatud tööandjale, siis on soovitatav esitada tuludeklaratsioon Maksu- ja Tolliametile.
o mittetöötava pensionäri pensionit tulumaksuga ei maksustata.
* rohkem kui 2304 eurot (36 000 krooni) aastas ehk 192 eurot (3000 krooni) kalendrikuus kuni 4032 eurot (63 000 krooni) aastas ehk 336 eurot (5250 krooni) kalendrikuus, siis:
o töötav pensionär esitab maksuvaba tulu avalduse kas tööandjale või elukohajärgsele pensioniametile. Tuludeklaratsioon on soovitatav esitada, kui palk on alla 144 eurot (2250 krooni) kalendrikuus ja maksuvaba tulu avaldus on esitatud tööandjale või avaldust ei ole üldse esitatud.
o mittetöötav pensionär esitab maksuvaba tulu avalduse elukohajärgsele pensioniametile. Juhul, kui avaldust ei ole esitatud, siis on soovitatav esitada tuludeklaratsioon Maksu- ja Tolliametile.
* üle 4032 euro (63 000 krooni) aastas ehk 336 eurot (5250 krooni) kalendrikuus, siis:
o töötav pensionär esitab maksuvaba tulu avalduse kas tööandjale või elukohajärgsele pensioniametile. Juhul, kui avaldust ei ole esitatud, siis on soovitatav esitada tuludeklaratsioon Maksu- ja Tolliametile.
o mittetöötav pensionär esitab maksuvaba tulu avalduse elukohajärgsele pensioniametile. Juhul, kui avaldust ei ole esitatud, siis on soovitatav esitada tuludeklaratsioon Maksu- ja Tolliametile.
NB! Summad kroonides kehtisid aastatel 2008–2010.
Seda, kas avaldus on pensioniametile esitatud, palume täpsustada Sotsiaalkindlustusametiga infotelefonil 16106. Lisainformatsiooni pensionite osas saab ka Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt http://www.ensib.ee. Samuti soovitame esitada avaldus pensioniametile, kui Te ei ole seda teinud.
Need isikud, kes peavad/soovivad esitada tuludeklaratsiooni, saavad seda esitada tagantjärgi 3 aasta eest (2008–2010. a). Täiendavat infot tulude deklareerimise kohta saab Maksu- ja Tolliameti
kodulehelt http://www.emta.ee/tuludeklareerimine,
infotelefonilt 1811 või
e-posti aadressilt .
- Üksikasjad
Helve Toomla, jurist
•• Töölepingus on töö tegemise koht märgitud Tallinnas tänava ja maja täpsusega. Firma kolimise järel muutub töö tegemise kohaks Peetri küla Rae vallas. Kas töötajal on õigus ettevõtte kolimise tõttu töölepingu muutmisest keelduda ja keeldumise korral hüvitist saada?
Töölepinguseaduse järgi on töö tegemise koht küll töölepingu kohustuslik tingimus, mida saab muuta ainult poolte kokkuleppel. Samal ajal aga peavad lepingupooled olema teineteise suhtes lojaalsed, täitma oma kohustusi mõistlikult ja heauskselt. Seetõttu tuleks vaadata, mida täpselt töötamiskoha muutus endaga kaasa toob.
Kui asukoha muutus tingib olulisi muudatusi elukorralduses – töölemineku ja sealt tuleku aeg pikeneb ja muutub rahaliselt kallimaks, uue kohas muutuvad olmetingimused kehvemaks jne, siis on töötajal kindlasti õigus lepingutingimuse muutmisest keelduda. Sel juhul võib kõne alla tulla nii koondamine kui ka töötajapoolne töölepingu erakorraline ülesütlemine. Mõlemal juhul on õigus hüvitusele.
Kui aga uus töötamise koht jääb elukohale hoopis senisest lähemale (Peetri küla asub ju peaaegu Tallinna piiril) või kindlustab tööandja oma inimeste tasuta veo linnast tööle ja tagasi ning töötingimused on senisest paremad jne, siis ei tohiks lepingutingimusse formaalselt suhtuda ning töölepingu erakorraline ülesütlemine ja hüvituste nõudmine on vaieldav.
- Üksikasjad
CV Keskus
Palga läbirääkimistel pidage meeles, et see protsess pole isiklik, vaid lihtsalt äri.
Kui olete veendunud, et väärite kõrgemat palka, peaksite viima ennast kurssi olukorraga tööturul, soovitab CV Keskus.
Palgaläbirääkimisteks on vaja ülevaadet oma valdkonna palkadest, mida samasuguste teadmiste eest ollakse reaalselt valmis maksma. Uurige, millist palka teised ettevõtted samal positsioonil inimestele maksavad, ja kui muudmoodi ei saa, käige töövestlustel, kus tuleb kindlasti ka palga suurus jutuks. Kogu see info on vajalik, et rahulikult ja edukalt ülemusega palgatõusust rääkida.
Läbirääkimistel pidage meeles, et see protsess ei ole isiklik, vaid lihtsalt äri. Tooge konkreetselt esile, mil moel ettevõte teist kasu saab ja miks nad ei tohiks teil minna lasta. Mõjuv põhjus ei ole „olen siin ettevõttes juba nii kaua töötanud, et oleks paras aeg palka tõsta”. Kui ülemus teab, et teile meeldib nii ettevõte, kus töötate, kui ka teie kolleegid, kasutab ta seda teadmist enda, mitte teie huvides. Kui teie viimaseks kaardiks palgaläbirääkimiste laua taga on lahkumisavaldus, olge valmis, et peategi ettevõttest lahkuma. Olge ka valmis, et ülemus ei jaga teie seisukohta väärtustest, mida te ettevõttele pakute. Kui korduvad katsed palgateemal läbi rääkida tulemusi ei anna, asuge uue töö otsingutele.
- Üksikasjad
Millistel pühade-eelsetel tööpäevadel peab tööandja tööaega lühendama?
Vastab Põhja inspektsiooni tööinspektor-jurist Heli Ojavee:
Töölepingu seaduse (TLS) § 53 sätestab tööaja lühendamise kolme tunni võrra uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelneval tööpäeval.
Pühale eelnev tööpäev on päev, mis on enne püha. Seega, seadusest tulenevalt on tööandjal kohustus lühendada seda tööpäeva, mis on pühale eelmisel päeval ehk kui töötaja on tööl ja järgmisel päeval on püha, lühendab tööandja tema tööpäeva. Kui töötaja oli viimati tööl reedel ja püha on esmaspäeval, siis reedest tööpäeva lühendama ei pea.
Seega, kui töötaja on tööl näiteks 23.02, on tema tööpäev sel päeval 3 tunni võrra lühem ning veebruari tööaeg on ka nende tundide võrra lühem. Kui tööandjal on vaja, et töötaja töötaks siiski tavapärase arvu tunde, on seda võimalik teha poolte kokkuleppel. Nimetatud 3 tundi tuleb vaadelda ületunnitööna ja tasustada vastavalt TLS-i § 44 lõikele 6 kas vaba aja andmise või rahalise hüvitusega.
Kui töötaja töötab tööaja summeeritud arvestusega, selgub ületundide olemasolu arvestusperioodi lõpus.
Lehekülg 1277 / 1652
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee