Artiklid
- Üksikasjad
Kristiina Viiron
Töötud pelgavad lühikesi tööotsi vastu võtta hirmus, et pärast pole millegi eest elada.
Arvutikujundaja Ege jäi sel kevadel töötuks. Uut meelepärast tööd pole naisel leida õnnestunud, kõrvale on ta lükanud ka paar ajutise töö pakkumist. „Siis ma kaotan ju töötuskindlustus-hüvitise,” põhjendab ta oma otsust.
Tegelikult võiks Ege ajutise töö vastu võtta küll, sest töötuskindlustushüvitist on võimalik ka uuesti taotleda. Juhul, kui inimene jääb uuesti töötuks 12 kuu jooksul pärast seda, kui talle esimest korda hüvitis määrati, jätkab töötukassa selle maksmist just nimelt nende päevade eest, mis jäid esimesel korral kasuta-mata.
Töötukassa juhatuse liikme Erik Aasa sõnul kehtivad töötuskindlustushüvitise korduval taotlemisel samad kriteeriumid, mis esmasegi taotlemise korral, välja arvatud 12 kuu pikkuse kindlustusstaaži nõue. „Kui inimene asub tööle enne, kui hüvitise maksmise periood on lõppenud ja jääb uuesti 12 kuu jooksul töötuks neil tingimustel, mis hüvitise maksmist võimaldavad, saab ta uuesti töötuskindlustushüvitist taotleda,” kinnitab Aas. Ja kuna koondamise jms töölepingu lõpetamise põhjuste kõrval annab õiguse hüvitise saamiseks ka töösuhte tähtaja möödumine, polegi vaja peljata, et lühike tööots hiljem hüvitise saamise nulliks.
AS-i Balbiino personalijuht Sigrid Sooman tõdeb, et suvekuudeks ajutist tööjõudu värvates tekkis paljudel kandideerijatel küsimus, mis saab edasi töötuskindlustushüvitisest. „Selgitasin neile, aga paljud tahtsid ise töötukassalt kinnitust, soovitasin siis sealsele infotelefonile helistada,” märgib Sooman. Kokku värbas Balbiino suvekuudeks ligikaudu 45 inimest. Kui palju nende hulgas töötuid oli, Sooman öelda ei osanud. Neid muidugi oli, sest mitmed küsisid hiljem Balbiinolt töötukassa tarvis tõendit.
Summa võib muutuda
Kindlustushüvitise arvutamisel võetakse arvesse viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksa kuu sissetulek. Kui nii-öelda uus töötamise periood ei kesta üle kolme kuu, ei lähe need kuud hüvitise suuruse arvestamisel veel arvesse. Pikemalt töötades (kui uuel töötamise perioodil on saadud töötasu enam kui kolmes kalendrikuus) läheb arvesse juba ka uus töötasu, mis mõjutab ühtlasi ka töötuskindlustushüvitise suurust.
„Töötuskindlustushüvitis annab töötule võimaluse paremini tööd otsida, tal on ju asendussissetulek olemas,” rõhutab Aas, et hüvitise saamine ei saa olla põhjuseks, miks töötu talle pakutavast uuest tööst keelduma peaks.
Töötukassal on õigus hüvitise maksmine enne tähtaega katkestada siis, kui töötu ilma mõjuva põhjuseta keeldub oma tööotsimiskava täitmisest või talle pakutud igati sobivast tööst.
Samas on töötukassa andmetel kindlustushüvitise saamise aeg üpris pikk – inimesed, kel on õigus hüvitist saada 180 päeva, on seda saanud keskmiselt 157 päeva. Need aga, kel seadus võimaldab hüvitist saada 270 päeva, on seda õigust kasutanud keskmiselt 221 päeva.
Tänavu esimesel poolaastal on töötukassa töötuskindlustus-hüvitist määranud kokku 19 498 inimesele. Kümme protsenti neist saab hüvitist teist korda, enamikul on töösuhte lõpetamise põhjus tähtaja möödumine.
Esimesel sajal töötuskind-lustuse saamise päeval maksab töötukassa iga päeva eest hüvitist 50 protsenti, edasi 40 protsenti ühe kalendripäeva keskmisest töötasust.
Töötutoetus
Ka töötutoetust saab korduvalt taotleda:
•• Nagu töötuskindlustushüvitist on töötul õigus uuesti taotleda ka töötutoetust, kuid siinkohal töösuhte lõpetamise põhjused rolli ei mängi.
•• Kui töötutoetuse saaja asub vahepeal tööle, ent jääb mingil põhjusel 12 kuu jooksul taas töötuks, on tal õigus saada töötutoetust kuni algul määratud töötutoetuse perioodi lõpuni. Tööga võrdsustatud tegevuseks loetakse ka näiteks ajateenistust, õppimist õpingute lõpetamisega jms.
•• Töötutoetust makstakse kuni 270 päeva. Kui töötule on määratud töötuskindlustushüvitis, siis töötutoetust samal ajal ei maksta. Kui aga hüvitis on määratud vähem kui 270 päevaks, võib selle lõppedes saada töötutoetust seni, kuni täitub 270 päeva.
•• 2010. aastal on töötutoetuse päevamäär 32 krooni ja 90 senti ning seda makstakse tagasiulatuvalt töötukassas vastuvõtul käimiste vaheliste päevade eest.
Allikas: töötukassa
- Üksikasjad
Läheneva euroga liitumise valguses on personalitöötajate ette kerkinud küsimus, kas töölepingut sõlmides tuleks juba praegu töötasu lepingusse ka eurodes märkida. Äripäeva käsiraamatute foorumis vastas küsimusele advokaadiböroo Lepik ja Luhaäär LAWIN.
Küsimus: Kui sõlmin praegu töötajaga töölepingu, kas pean palga märkima lisaks kroonides ka eurodes? Kui jah, siis kui täpselt eurodes?
Ning kas pean alates 01.01.2011 töölepingud ümber vormistama märkides palga eurodes? Mis aja jooksul pean seda tegema?
Vastus: Käesoleval ajal ei ole ette nähtud kohustust märkida töötasu lisaks kroonidele ka eurodes. Samuti ei ole euro kasutusele võtmist reguleerivas seaduses sätestatud tööandja kohustust olemasolevad töölepingud ümber vormistada. Kõik kroonides väljendatud summad kuuluvad automaatselt ümberarvestamisele vastavalt euro ja krooni ametlikule fikseeritud kursile. Ümberarvutused tehakse ühe sendi täpsusega.
Vastas: advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN
Lemmi Kann
lemmi.kann@aripaev.ee
- Üksikasjad
Kas töölepingu võib ilma etteteatamistähtajata üles öelda, kui töötaja on tulnud korduvalt tööle alkoholi jääknähtudega? Selgitab advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN.
Küsimus: 12.04.2010 viibis töötaja tööl alkoholi jääknähtudega (0,5 promilli), mille kohta vormistas tööandja töötajale hoiatuse, kus muuhulgas oli ka kirjas, et rikkumise kordumise korral on tööandjal õigus lõpetada tööleping § 88 p 4 alusel. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele töötaja hoiatusele alla kirjutama ei tulnud.
16.07.2010 kordus sama lugu, töötajal tuvastati taas alkoholi jääknähud (0,3 promilli).
4. augustil vormistasin töötajale tööandjapoolse töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse, mille kohaselt lõpeb tööleping töötajaga 6.augustil 2010 ja millele töötaja kirjutas alla 5. augustil. 6. augustil oli töötaja tööl, kuid töölepingu lõppemisele alla kirjutama ei tulnud.
Tundub, et töötaja soovib töölepingu ülesütlemise vaidlustada. Kas ma rikkusin seadust, et ei järginud etteteatamistähtaegu või oli mul siiski õigus töösuhe lõpetada ilma etteteatamistähtaega järgimata?
Vastus: Üldiselt praeguseks väljakujunenud praktikas on tunnustatud tööandja õigust töötajapoolsete tõsiste rikkumiste korral tööleping üles öelda ilma etteteatamiseta. Selle kasuks räägib ka TLS § 97 lg 3.
Siinjuures tuleb muidugi arvestada iga konkreetse juhtumi asjaoludega, kuid üldiselt peaksid korduvad alkoholinähtudega töölviibimised vabastama tööandja kohustusest järgida etteteatamisreeglit.
Vastas advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN
Lemmi Kann
lemmi.kann@aripaev.ee
- Üksikasjad
Statistikaameti andmetel nõustus mullu alla 5000-kroonise brutopalga eest töötama ainult 3,4 protsenti töötutest. Näib, et latti pole praegusekski oluliselt allapoole lastud.
Eile oli paduvihma eest Tallinnas Endla tänaval asuva töötukassa seinte vahele varjunud kümmekond tööotsijat. Järjekorras tuli küll oodata, ent püsikundede sõnul on võrreldes aastataguse ajaga ruumi lahedalt. Siis läinud abirahahimuliste vahel lausa rüseluseks.
Varem tänavapuhastusmasinat juhtinud Vello Kaljula on töötu olnud mõne kuu. Sellest hoolimata on ta veendunud, et pakkumisi jagub ja 10 000 krooni kuus võiks töö eest ikka kätte saada. «Eks ma olen tagamaid uurinud, kõike ei võta vastu ka,» kinnitas ta.
Õrnem sugu leplikum
Samad nõudmised on viimati kolm aastat reklaamifirmas metallitööd viljelenud, ent pool aastat tagasi töötuks jäänud Aimar Õunamaal. «Nüüd on ikka hakanud kohti juurde tulema metalli alal,» on olukord tema hinnangul paranenud.
Mingil määral on Õunamaa siiski töötupõlve jooksul palgasoovi alandanud. «Kui on sobiv koht, siis tuleb minna. Vanus määrab ka, vaatad kõrvalt, kuidas noorem võetakse plaksti tööle – ega minu kogemust keegi arvesta. Töökoha kaugus määrab ka palju,» sõnas Keilast pealinna sõitnud mees.
Alla 10 000-kroonise netopalgaga ei kavatse leppida ka elu jooksul Soomes erinevat sorti tööd murdnud Aleksandr Verhoturov. Seda vaatamata faktile, et tööta on mees juba kaks aastat.
Ametniku vastuvõttu ootav õrnem sugu oli pisut leplikum. Pikalt lapsega kodus olnud ning end esimest korda arvele võtma tulnud endine müüja Meeri Uibo tahaks kätte saada 7000–8000 krooni.
«Seoses lapsega on tingimusi üsna palju: lasteaia aja sisse peab mahtuma see töölkäimine,» selgitas ta. «Olen linna lähedalt maalt ning pean kasutama ühistransporti või sõitma oma autoga. Kulutused peaksid ikka tasa olema ja mingi kasu ka.»
Lastega seonduvate söögi- ja bensiinikuludega põhjendas 8000-kroonist palgasoovi ka üksikema Tanja Tretjakova. «Mõlemad lapsed on sportlased: poeg jäähokimängija ja tütar iluuisutaja,» võtab olulise osa pere sissetulekust ema sõnul laste trenni viimine. «Leian, et trennis käia on parem, kui väljas jõlkuda või kodus telekat vaadata.»
Ootused kahanevad
Tretjakova pidas märtsini lasteriiete kaupluse juhataja ametit, ent nüüd on valmis töötama kas või baaris. Samuti on ta end juba registreerinud Läti lennufirma Air Balticu värbamiskampaaniale. «Lapsepõlveunistus oli saada stjuardessiks,» naeris ta.
Samasse suurusjärku jääb kokk Žanna Gavrilenko oodatav töötasu. Kaks nädalat tagasi Maksimarketi kulinaariaosakonnast koondatud naine soovib kätte saada 6000–8000 krooni.
Pika otsimise peale õnnestus siiski leida ka töötu, kes valmis leppima kõige vähemaga. «Mul ükskõik, situatsioon on selline, et kõlbab ka miinimumpalk,» kirjeldas olukorda raadioelektroonika valdkonnas töötanud, ent kaks aastat töötukassa vahet käinud Jana Finberg. «Loomulikult olid ootused varem kõrgemad.»
Mitte kõigi töötukassa külaliste eesmärgiks pole aga palgatöö, nii mõnigi loodab jalad alla saada oma ettevõttele. Viimaste sekka kuulub T-särkidele trükkimisega tegelenud Tiit Paavo, kelle firma 11 kuud tagasi pankrotti läks.
«Kui ei tule välja, peab ikka palgatööliseks minema,» möönis ta samas nukralt ja lisas, et on valmis leppima kas või 4000-kroonise kuusissetulekuga.
Kaur Paves
- Üksikasjad
Juristid tööinspektsioonis
Tasuta infotelefon vastab küsimustele
•• Tööinspektsiooni juristi tasuta infotelefonil 640 6000 saab küsimusi esitada tööpäevadel kella 10–15. Vastuse saavad töölepingut, töö- ja puhkeaega, puhkust, palka ja töökeskkonna ohutust, kollektiivseid töösuhteid puudutavad küsimused.
Keerulisematel juhtudel mine ise kohale
•• Ka võib pöörduda otse kohalikku inspektsiooni (keerulisemate küsimuste puhul on lausa soovitatav):
Põhja inspektsioon:
•• Gonsiori 29, Tallinn, tel: 626 9430 (sekretär); pohja@ti.ee Tööinspektor-jurist võtab 2. septembrini vastu E–K kella 9–12 ja N 12–15, ruumis 141, edaspidi võivad vastuvõtuajad muutuda.
Lõuna inspektsioon:
•• Tartus Teguri 37, tel 736 6191
•• Valgas Kesk 12, tel 764 0962 •• Põlvas Aasa 5-1, tel 799 3332 •• Võrus Lembitu 2a, tel 782 1308
•• Viljandis Vabaduse plats 6, tel 433 0570
•• Jõgeval Aia 1, tel 772 2056
•• Põltsamaal Tartu mnt 1a, tel 775 2735; louna@ti.ee
•• Vastuvõtt ja nõustamine töö-päeviti kella 9–12, muul ajal kokkuleppel.
Ida inspektsioon:
•• Jõhvis Malmi 2b, tel 337 1112
•• Narvas Malmi 5a, tel 359 4100
•• Rakveres L. Koidula 18a, tel 322 3959; ida@ti.ee
•• tööpäeviti kella 9–12,
muul ajal kokkuleppel.
Lääne inspektsioon:
•• Pärnus Esplanaadi 10, tel 447 0450
•• Haapsalus Jaama 13, tel 472 4131
•• Kärdlas Leigri väljak 5, tel 5329 2414
•• Paides Tallinna 18, tel 5623 0918
•• Raplas Tallinna mnt 14, tel 5623 0356
•• Kuressaares Lossi 12, tel 453 6941
•• Vastuvõtt toimub enamasti tööpäeviti kella 9–12, täpsem teave tel: 447 0459 või internetist.
••Alati tasub esmalt tööinspektsiooni üleriigiliselt infotelefonilt 640 6000 küsida, kas vastuvõtt ikka toimub (tööinspektor-jurist võib olla puhkusel) ning uurida vajadusel teisi võimalusi.
•• Kõik kontaktandmed ja vastuvõtuajad: www.ti.ee
Lehekülg 1325 / 1653
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee