Artiklid
- Üksikasjad
Raul Veede
Töökuulutuste järgi otsustades soovib tööandja tihtipeale imeinimest. Mida peab sele juhul tegema tööotsija, kes on täiesti tavaline, kahe jala ja käega ning isegi ei lenda? Karjäärinõustaja Tiina Saar õpetab.
Tüüpiline tööpakkumine loetleb kandidaadile hulga nõudeid: keelte- ja arvutioskus, varasem töökogemus, analüüsivõime, meeskonnatööoskus, hea eneseväljendusoskus, loomingulisus, initsiatiivikus, positiivne ellusuhtumine, stressitaluvus... Soovitakse sportlikku elulaadi, tervislikke eluviise, välismaist kogemust ja laia kontaktivõrku. Kuidas kõigele sellele vastata?
Ega sageli peagi. Uutele kaastöötajatele esitatakse vahel nõudmisi, millest osa on tööülesannete täitmisel ülearused ning hakkama saaks ka vähemaga. Sel on mitmesuguseid põhjusi, ent praegu on arvatavasti levinuim soov piirata ebakompetentsete kandidaatide arvu.
Kellelegi pole saladus, et viimasel ajal saadab aina enam tööotsijaid oma CVd kõigile konkurssidele, on neil siis vajalikud oskused ja teadmised või ei. Värbajale on nende selekteerimine aga ylearune lisatöö.
Sellises olukorras on tööotsijal mõistlik lugeda põhjalikult töökirjeldust ning otsustada terve mõistuse alusel. Alati saab ka küsida lisainfot. Tõsi, kuigi töökonkurssidel osalejate keskmine kvalifikatsioon ei ole tingimata tõusnud, on parema hariduse ja töökogemusega kandidaate siiski üha rohkem. Nii et kuigi igal assistendil ei pea tingimata doktorikraadi olema, on kerge leida vähemalt kõrgharidusega inimene.
Hea tava kohaselt peaks vastama tööpakkumises toodud nõuetele vähemalt 80 protsendi ulatuses. Ent kui töö saaks tõenäoliselt tehtud ka lõpetamata kõrgharidusega või täiendada keeleoskust töötamise käigus, ei pea tingimata kandideerimisest loobuma.
Sellisel juhul pakub motivatsioonikiri hea võimaluse selgitada, kuidas tööülesannetega kavatsetakse toime tulla ning miks ollaks võimalikest puudujääkidest hoolimata siiski ametisse sobilik. Mõnigi kord on töötaja laia silmaring ning valmidus uusi oskusi omandada tähtsam kui konkreetsed nõuded. Eriti just uute projektide puhul küpseb töötaja töö käigus koos ettevõtmise endaga.
Allikas: Tiina Saar, "Tee unistuste töökohani" Tallinn, 2009
- Üksikasjad
Autor: Lemmi Kann, raamatupidaja.ee toimetaja
Maksumaksjate liit pärib sotsiaalministeeriumilt ja rahandusministeeriumilt aru haigusrahade arvutamise kohta, kuna töölepinguseadusest tulenevalt on selle aluseks oleva keskmise palga arvutamiseks kolm erinevat paragrahvi.
Mitmed maksumaksjate liidu liikmed on meie poole pöördunud ja küsinud, kuidas see arvutamine toimuma peab. Segadus on päris suur, nentis maksumaksjate liidu vanemjurist Martin Huberg.
Maksumaksjate liit pöördus 4. septembril nii sotsiaalministeeriumi kui rahandusministeeriumi poole ja küsis selgitust segaduse aluseks oleva töötervishoiu ja tööohutuse seaduse sätte kohta, mille kohaselt maksab tööandja töötajale hüvitist haigestumise või vigastuse neljanda kuni kaheksanda kalendripäeva eest 70% töölepinguseaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud töötaja keskmisest töötasust.
Töölepingu nimetatud sätte alusel välja antud Vabariigi Valitsuse määruses nr 91 on aga kolm erinevat keskmise palga arvutamise korda üldine kord vastavalt §-le 2, tööpäevatasu arvutamine vastavalt §-e 3 ning puhkusetasu arvutamine vastavalt §-le 4.
Kõik need korrad võivad keskmise palga arvutamisel erinevaid tulemusi anda.
Millised erinevused nimetatud kolmest paragrahvist tekivad, selgitas maksumaksjate liidu jurist Gaily Kuusik.
Võtame olukorra, kus Mari oli septembris haige 8 päeva ning tööandja peab hakkama septembris Marile haigusraha maksma vähemalt 4-8 päeva eest. Mari on eelneva 6 kuu jooksul olnud puhkusel kogu juuni ning märtsis haiguslehel 7 päeva. Mari kuupalk oli 10000 ning märtsis seoses haiguslehel olekuga oli Mari kuutasuks 8000 krooni.
1) Üldkord (§ 2)
Keskmise töötasu arvutamisel võetakse arvesse töötasuna teenitud summad. Keskmine töötasu arvutatakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust. Seega võetakse nimetatud korra alusel haigusraha arvutamisel arvesse kogu palgatulu mis eelneva 6 kuu jooksul on teenitud.Üldkorra puhul ei võeta arvesse asjaolusid, et isik on olnud vahepeal haige vmt. Kõik päevad kuuluvad arvestusse.
Sellisel juhul saaks Mari haigusraha kõige vähem 913 krooni:
kalendripäevi 184
töötasu 48 000,00
kalendripäeva tasu 260,87
haigusraha 1 päev (70%) 182,61
Haigusraha kokku 913,04
2) Keskmise töötasu arvutamine tööpäevatasu maksmisel (§ 3)
Keskmise tööpäevatasu arvutamiseks liidetakse määruse § 2 lõikes 2 või 3 nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendaarse tööpäevade arvuga. Keskmise tööpäevatasu arvutamise aluseks olevat tööpäevade arvu vähendatakse tööpäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral töölepingu seaduse § 19 alusel.
TLS § 19 sätestab, et töötajal on õigus keelduda töö tegemisest eelkõige juhul, kui ta kasutab puhkust; on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses; esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid; osaleb streigis; on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel või tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus.
Selle sätte puhul võetakse niisiis arvestusse hoopis kalendaarsed tööpäevad, mitte kalendripäevad. Kui nimetatud ajavahemiku jooksul on töötaja olnud näiteks haige või puhkusel, jäävad ka need tööpäevad arvestusest välja.
Selle sätte alusel saaks Mari haigusraha kõige enam 1663 krooni:
kalendaarsed tööpäevad 126
TLS § 19 puudutud päevad 25
töötasu 48000,00
tööpäevatasu 475,25
haigusraha 1 päev (70%) 332,67
Haigusraha kokku 1 663,37
3) Puhkusetasu arvestamine (§ 4)
Puhkusetasu arvutatakse ja makstakse töötaja keskmise kalendripäevatasu alusel. Kalendripäevade hulka ei arvata rahvuspüha ega riigipühi. Keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks liidetakse § 2 lõikes 2 või 3 nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga.
Puhkusetasu arvutamise aluseks olevat kalendripäevade arvu vähendatakse kalendripäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral töölepingu seaduse § 19 alusel. Seega võetakse kolmanda sätte puhul taas kord arvestusse kalendripäevad. Erisus üldkorraga seisneb aga selles, et arvestusest jäetakse välja need päevad, kui isik on olnud puhkusel või haiguslehel jmt (TLS § 19) ning lisaks ka rahvuspühad ja riigipühad.
Selle sätte rakendamisel saaks Mari haigusraha 1183 krooni:
kalendripäevi 184
TLS § 19 puudutud päevad 35
riigipühad 7
töötasu 48000,00
kalendripäeva tasu 338,03
haigusraha 1 päev (70%´) 236,62
Haigusraha kokku 1 183,10
Sotsiaalministeerium on oma kodulehel öelnud, et haigusraha arvestamisel peaks just nimelt sellest puhkusetasu arvestamise korrast lähtuma, ainult selle erinevusega, et rahvus- ja riigipühi arvestusest välja ei jäeta. Seadustest ega ka keskmise töötasu maksmise tingimustest ja korrast see aga Kuusiku sõnul välja ei tule.
Sotsiaalministeeriumi loodud reeglite kohaselt tuleks Marile maksta haigusraha 1128 krooni:
kalendripäevi 184
TLS § 19 puudutud päevad 35
töötasu 48000,00
kalendripäeva tasu 322,15
haigusraha 1 päev (70%) 225,50
Haigusraha kokku 1 127,52
Sotsiaalministeerium on oma tõlgenduse puhul võtnud analoogia ravikindlustusseadusega, mis on iseenesest mõistlik, aga pole meie hinnangul päris seadusega kooskõlas, nentis Huberg viidates sellele, et tõlgendusest üksi ei piisa, vaid see tuleks ka määrusesse kirja panna. Praegu ongi selline olukord, kus keegi ei tea, millist meetodit valida.
Kumbki ministeerium ei ole tänase päeva seisuga maksumaksjate liidule veel vastanud.
- Üksikasjad
Katre Pilvinski
Tallinna Tehnikaülikooli organisatsiooni ja juhtimise õppetooli professor Milvi Tepp tõdes, et isegi kui meie noor ettevõtlus loodab sellele küsimusele lihtsaid vastuseid leida, siis kahjuks neid ei ole...
"Töömotivatsioon on keeruline nähtus, alati seotud emotsioonidega. Seetõttu ei ole põhimõtteliselt võimalik anda lihtsaid "tööriistu", mis sobiksid kõikidele ettevõtetele," sõnas organisatsiooni ja juhtimise õppetooli professor Milvi Tepp.
"Kõikidest ettevõtmistest, mis tehti kulude kärpimiseks, tõuseb tulevikus tulu ainult siis, kui jääjad uues olukorras hakkama saavad ja ettevõtte kriisist välja veavad," selgitas Tepp.
Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt
http://www.aripaev.ee/4435/uud_uudidx_443501.html
(originaalartikli viitelt).
- Üksikasjad
Hetlin Villak
Tööandjate keskliit: tegemist on eelkõige sotsiaalse abiga, mis on kindlasti vajalik.
Praegu saab ettevõtja töötukassalt taotleda 50-protsendilist palgatoetust uuele töötajale, kes on olnud registreeritud töötu 12 kuud. Sotsiaalminister Hanno Pevkuri uue plaani kohaselt väheneb toetuse nõuetes tööhõivest väljasoleku aeg üheksa kuuni, seejuures peab inimene olema töötuna registreeritud vähemalt kolm kuud. Vana kava oli tööandjale liiga koormav, mistõttu otsustasimegi töölt eemaloleku aega lühendada, selgitas Pevkur töökohtade loomise ja tööpuuduse vähendamise kava tööandjate keskliidu volikogu koosolekul. Ettevõtjate palgatoetus on olulisem muudatus, mille kavas sisse viime, sõnas Pevkur.
Sotsiaalministri sõnul peaks tähtaegade tõstmine panema tööandjaid uusi töökohti looma. Samuti pole töötud selle kava puhul liiga pikalt hõivest väljas olnud ja inimesel ei jääks märkimisväärset auku sissetulekutesse.
Toetussüsteem jääks palkade suhtes siiski samaks, sest maksimaalne summa, mida töötukassa tööandjale hüvitab, jääb miinimumpalga piiresse (4350 krooni toim). Hüvitamisele kuuluks pool töötaja palgast.
Palgatoetusteks 94 miljonit
Maksimaalselt saaks tööandja siis töötajale maksta 8700 krooni, kuid praegune keskmine summa, mida töötajale makstakse, on 4260 krooni.
Kui tööandja võtab lihtsamaid töölisi endale 6000-kroonise kuupalgaga, siis võiks reaalselt rääkida 5000 täiendavast töökohast, lubas Pevkur ja lisas, et palgatoetuseks on kavas planeeritud 94 miljonit krooni.
Tööandjate keskliidu volikogu esimehe Enn Veskimäe sõnul on Pevkuri plaani näol tegemist eelkõige sotsiaalse abiga, mis on kindlasti vajalik.
On olemas näide Soome lama näol, kus tekkis samuti suur tööpuudus, kuid paljusid ei suudetud tagasi hõivesse suunata, ning seetõttu arvangi, et Pevkuri plaan teenib eesmärki, lausus Veskimägi. Tema sõnul on aga selge see, et päevapealt kava rakendada ei saa ja ettevõtjatele kaasnevad sellega tõukefondide rahade ümbersuunamised. Meie ettepanek oleks struktuurifondide raha eelkõige suunata eksportivale ettevõtlusele, kust saab tekitada ka uusi töökohti, arutles Veskimägi.
Pevkur lootis, et tema töökohtade loomise kava saab täna valitsuses heakskiidu.
Plaan tööpuuduse leevendamiseks
Koolituskaart ja õpipoisikoolitus töötutele
Peale ettevõtjatele suunatud meetmete keskendub sotsiaalministri tegevuskava neile töötavatele inimestele, kes on koondamisohus või saadetud sundpuhkusele, samuti õppetegevusele.
Igasse töötukassa kontorisse plaanitakse rajada karjääriinfotuba, kus suunatakse inimesi neile sobivatele koolitustele ja ümberõppele.
Hanno Pevkuri plaani kohaselt seatakse sisse ka koolituskaart, mis muudab töötu koolituse paindlikumaks just õige koolitaja leidmise kohalt. Inimesele, kes soovib ümber õppida lapsehoidjaks, antakse 15 000 krooni, et ta saaks endale valida sobiva koolitusfirma, tõi Pevkur näite koolituskaardi kasutusest, kuid lisas, et arveldamine toimub ikkagi otse koolitaja ja töötukassa vahel.
Täiesti uue asjana kavatsetaks plaani kohaselt sisse viia õpipoisikoolitus, mis on mõeldud eelkõige nendele inimestele, kellel on ka kutse- või põhiharidus lõpetamata.
Tööpraktika eest makstava päevaraha, kus täna on väga madal tasu (30 krooni päevas toim), tahaks tõsta 60 krooni peale, kirjeldas Pevkur plaani järgmist osa.
- Üksikasjad
Tiina Saar
Töökoha kaotus sunnib võrdselt võidurelvastuma nii müügimeest kui ka kopajuhti. Järeleandmisi ei tehta kandideerimisel kellelegi, sest valida on paljude seast.
Tööturule on sisenenud uus liik töötuid otse kõrgkoolist riigi-ametisse potsatanud ametnikke, kel pole kunagi olnud tarvidust end müüa, sedastas hiljuti CV-Onlinei turundusjuht Raimo Matvere, kes peab iga päev silmas internetti üles pandud elulookirjeldusi.
Et tööalane enesemüük pole eestlaste tugevaim külg, nägin karjäärinõustajana ka Tööotsija saates. Viieteist saate jagu salvestusi on näidanud, et väga hästi oskavad end esitleda vaid loovjuhi kandidaadid, kelle CV-d äratasid lugedes huvi ja intervjuul jätkus juttu kauemaks.
Eestlase elulookirjeldus on napp ja lakooniline. Enamasti on puudu töökogemuse täpne kirjeldus ning tööandja jaoks nii oluline teave sellest, millisest valdkonnast on pärit varasemad tööandjad. Alles vestlusel selgub, et töösoovijal on varasalves peidus märksa rohkem, kui esmapilgul paistab kas või tööväliste kogemustena.
Õnnetuseks praagitakse igavad elulookirjeldused juba esimeses voorus välja ja varasalve sisu jääbki avastamata.
Minu kui karjäärinõustaja peamine küsimus tööotsijate CV-sid lugedes on aga see, et mis ajendil on inimene oma valikuid teinud. Üsna sageli ei lähe kokku haridusvalikud ja töökogemus. Sootuks harva kohtab selliseid tööotsijaid, kes teavad, mida tahavad, kes põlevad kirest teha just seda, mida nad teevad. Enamasti ollakse rahuldunud sellega, mis on, või siis vahetatud töökohti ilma suurema juurdlemiseta, mille poolest on järgmine eelmisest parem. Hämmastavalt vähe on 3040-aastased saanud innustust, ideid ja eeskuju kaasa oma vanematelt.
Kõige kurvemad on ehk kar-jääriunistused. Suurem osa tööotsijaid ihkab stabiilsust ja normaalset tööd. Nad on rahul sellega, mida saavad, peaasi, et midagi oleks. Või jahivad kohti, mis neid pikas perspektiivis ikkagi õnnelikuks ei tee. Tööõnn on kauge ja kummaline termin vägagi paljude jaoks.
Kuhu on kadunud mänguilu?
Küsin alati karjäärinõustamisele tulnutelt lapsepõlve unistuste kohta. Just sel hetkel muutub kammitsetud asend loomulikuks, midagi murdub ja vallandub, tööotsijad hakkavad rääkima ilusatest maailmadest, suurtest asjadest, loovast eneseteostusest, mis millegipärast jäi tegemata. Kas ei uskunud nad ise piisavalt endasse või tõi elu kaasa ootamatud keerdkäigud. Nii nad siis elavad inertsist seda tööelu, mis parajagu on.
Enne kui me ei hakka juurdlema selle üle, millist tööd rõõmuga teeksime, milleks me tegelikult valmis oleme ja kust otsast seda kõike õppima peaks hakkama, ei juhtugi meie tööelus midagi head. Sest, nagu öeldud, keskpärase CV-ga tööotsijate jaoks jäävad uksed suletuks.
Sama muster kordub tööintervjuul, kus valikute teadlikkusel, selgel eneseväljendusel ning oma annetel põhineval enesemüügil on veel kõvasti arenguruumi. Näiteks võib karjäärinõustamisel selguda, et aastaid finantsisti ametit pidanud särav naine on tegelikult kirglik norra keele asutaja ning on seda seni pidanud oma veidraks hobiks. Samal ajal oleks ta ilmselt maailma rõõmsaim inimene, kui saaks oma tööelu selle keelega siduda.
Julgustan inimesi nägema oma hobides eneseteostust. Praegune aeg nõuab, et me kõike ühele kaardile ei paneks. Sellel nn kaleidoskoobikarjääri ajastul võib tööellu vabalt tuua teist värvi kilde, millega oma ellu tähendust, elatist ja arengut tuua.
Tee unistuste töökohani
Tiina Saarelt ilmus hiljuti raamat tööõnnest Tee unistuste töökohani. Kas unistuste töökoha saame siis, kui tööle klaperjahti peame? Või siis, kui vaikselt elu ja enese üle mõtiskleme, küsib raamatu autor. Ainuüksi julgus sundida praegusel ajal inimesi rahast ning töökoha kaotamise hirmust kaugemale vaatama väärib seda, et raamat kätte võtta ja läbi lugeda. Ja kindla peale võiksid seda teha need, kes on püsiva töö kaotanud ja juurdlevad, millega üldse edasi minna.
Agne Narusk
Lehekülg 1356 / 1630