Tootmisvajadus

Kuidas mõista töölepingus punkti
Töötamine tootmisvajadusel.

Kui küsija mõtleb selle all tootmishädavajadust, siis soovitan tutvuda Töölepingu seaduse § 65, mis ütleb,
et tootmishädavajadus on erakorralistest asjaoludest tingitud vajadus töötaja ajutiseks üleviimiseks teisele tööle.
Tööandjal on õigus töötaja ajutiselt üle viia teisele tööle:
1) loodusõnnetuse või tootmisavarii ärahoidmiseks või nende tagajärgede kiireks kõrvaldamiseks;
2) õnnetusjuhtumi, tööseisaku, tööandja vara hävimise või riknemise ärahoidmiseks;
3) ajutiselt äraoleva töötaja asendamiseks käesoleva § punktides 1 ja 2 ettenähtud juhtudel;
4) muudel erakorralistel juhtudel.
Üleviimine teisele nimetatud juhtudel on lubatud ükskõik millisele tööle samas asulas mitte kauemaks kui üheks kuuks, kui see töö ei ole vastunäidustatud töötaja tervisele ja ei too kaasa töötaja suuremat materiaalset vastutust.
Makstakse töötajale teisel tööl tasu tehtud töö järgi, kuid mitte vähem keskmisest palgast endisel tööl.
TLS määratleb tootmishädavajadust kui erakorralistest asjaoludest tingitud vajadust tööjõu ajutiseks ümberpaigutamiseks (üleviimiseks teisele tööle).
Tootmishädavajadus võib olla tingitud nii tootmis- (töö-) välistest kui ka tootmis- (töö-) sisestest ettenägematutest asjaoludest. Need asjaolud loovad olukorra, mille puhul tööprotsessi edaspidise normaalse kulgemise tagamiseks, kahjude vähendamiseks ja edaspidiseks ärahoidmiseks on vajalik tööjõu ajutine üleviimine teisele tööle.
TLS § 65 toob tootmishädavajaduse juhtude mitteammendava loetelu, millistel tööandjal on õigus töötajat ajutiselt üle viia teisele tööle. Seega igal üksikjuhul peab tööandja otsustama, kas on või ei ole tegemist tootmishädavajaduse juhuga.
Tootmishädavajaduse üheks erijuhuks võib olla vajadus asendada ajutiselt äraolevat töötajat. Ajutiselt äraolevaks loetakse sellist töötajat, kellele tööandja säilitab töökoha kuni tööle tagasitulekuni või töökoha vakantseks muutmiseni.
Tootmishädavajaduse erijuhuks saab ajutiselt äraoleva töötaja asendamine olla vaid siis, kui see tuleneb vajadusest ära hoida loodusõnnetus või tootmisavarii või nende tagajärgi kiiresti kõrvaldada või vajadusest ära hoida õnnetusjuhtumit, tööseisakut või tööandja vara hävimist või riknemist.
Ajutine üleviimine teisele tööle toimub tööandja või tema esindaja korraldusel, ilma et üleviimiseks oleks vaja töötaja nõusolekut. Kuid korralduse andmisel tuleb järgida järgmisi piiranguid:
1) üleviimine võib toimuda ainult sama asula piires;
2) töö, millele töötaja ajutiselt üle viiakse, ei tohi olla vastunäidustatud töötaja tervisele;
3) üleviimine teisele tööle ei tohi kaasa tuua töötaja kõrgemat varalist vastutust võrreldes töötaja tavalise varalise vastutusega, s.o ei tohi kaasa tuua töötaja täiendavat varalist vastutust.
Tootmishädavajaduse tõttu ajutise üleviimise maksimaalkestus võib olla kuni üks kuu, kuid mitte kauem kui tootmishädavajadus tegelikult kestab.
Kui tootmishädavajadus lõpeb enne ühe kuu möödumist arvates töötaja ajutisest üleviimisest, tuleb töötaja kohe tagasi viia endisele tööle. Tootmishädavajaduse lõppemisest alates on töötaja hoidmine sellel tööl, millele ta ajutiselt üle viidi, ebaseaduslik, kui selleks puudub töötaja nõusolek.
Tootmishädavajaduse tõttu ajutiselt teisele tööle üleviimisel makstakse töötajale tasu tehtud töö järgi. Kui töötaja mitte oma süü tõttu teenib sellel töökohal vähem, kui endisel töökohal, on talle tagatud keskmise palga saamine endise töö järgi. Sellel juhul on tööandjal kohustus maksta ajutiselt üleviidule palgavahe endise töö järgse keskmise palga ja ajutisel tööl teenitud palga vahel. Palgavahe tuleb välja maksta igal palgapäeval.

Kas sellist asja nagu tootmisvajadus on ka võimalik kuidagi lahti sõnastada, sest töölepingus on just nimelt nii kirjas.

Sellele küsimusele peaks vastama töölepingu koostanud isik