Omavoliline lahkumine (katseajal)

Võtsime tööle lattu komplekteerija katseajaga 4 kuud. Enne katseaja lõppu kirjutas ta lahkumisavalduse omal soovil alates järgmisest päevast, kuid tööandjale seda ei esitanud (jättis lauale)ja lahkus enne tööpäeva lõppu. Tööandja pole sellele ka ju alla kirjutanud. Nüüd on olukord selline, et laos on inventuur tegemata, tööraamat on ka meie käes, selle kuu 1-10. kuupäevani on ta ju mingi palga ka väljateeninud + puhk. komp.
Kui tööraamat on veel meie käes, kas peame talle siis nende päevade eest ka maksma, kuni ta tööraamatule järgi tuleb? Kas peaksime talle tema väljateenitud tasu ülekandma, kuigi inventuur on tegemata ja tulemusi veel ei tea.
Ehk oskab keegi midagi soovitada, kuidas peaks sellises olukorras toimima.

Muidu peab töötaja katseajal teatama tööandjale ette kolm tööpäeva oma lahkumisest. Katseajal ei saa tööandja töötajat väega kinni hoida. (Tööandjal on õigus nõuda enne etteteatamisaja möödumist omavoliliselt lahkunud töötajalt hüvitusena keskmist päevapalka ettetatamistähtajast puudu jääva iga tööpäeva eest - Töölep.seadus 5 peatükk 3 jagu §84). Arvan et teda sundida oma tööd lõpule viima te küll ei saa. Ega vist muud teha kui võtta avaldus vastu, arvestada lõpparve ja pidada kinni omavoliliselt äraoldud päevade tasu. Soovitan lugeda Töölepingu seadust lex.andmevara.ee/estlex/kehtivad/AktDisp...?id=6668&akt_id=6668

Selline seadus
Tööandja on kohustatud andma töötajale tööraamatu ja maksma lõpparve töölepingu lõpetamise päeval. Kui töötaja töölepingu lõpetamise päeval tööraamatut või lõpparvet vastu ei võtnud, on tööandja kohustatud andma töötajale tööraamatu nõude esitamise päeval ja maksma lõpparve viie kalendripäeva jooksul, arvates nõude esitamisele järgnenud päevast.

Kas tähendab see siis seda, et kui töötaja tuleb oma tööraamatule järele näit. 6 kuu pärast, et siis lõpparve kanname ka talle 6 kuud hiljem?

Selline seadus
Tööandja on kohustatud andma töötajale tööraamatu ja maksma lõpparve töölepingu lõpetamise päeval. Kui töötaja töölepingu lõpetamise päeval tööraamatut või lõpparvet vastu ei võtnud, on tööandja kohustatud andma töötajale tööraamatu nõude esitamise päeval ja maksma lõpparve viie kalendripäeva jooksul, arvates nõude esitamisele järgnenud päevast.

Kas tähendab see siis seda, et kui töötaja tuleb oma tööraamatule järele näit. 6 kuu pärast, et siis lõpparve kanname ka talle 6 kuud hiljem?

Paragrahv 118. Töötaja vastutus omavolilisel töölt lahkumisel

(1) Kui töötaja lahkub töölt omavoliliselt töölepingu lõpetamise kohta avaldust esitamata (paragrahvid 79 ja 80), on tööandjal õigus nõuda töötajalt hüvitust kuni tema ühe kuu keskmise palga ulatuses.

Kuidas seda hüvituse nõuet peaks vormistama. Kas saatma tähitud kirjaga teatise koju, märkides sinna summa, mis töötajal oleks õigus saada ja raamatupidamises läbi kandma "muud tulud" ?

Väga segane ja ebameeldiv lugu. Arvan, et teil oleks kõige õigem küsida nõu Tööinspektsiooni juristi käest. Teie teema algusest võib järeldada, et töötaja esitas avalduse, kuna töötaja oleks pidanud 3 päeva ette teatama, siis tööandja peaks avaldusele tegema märke `ei rahulda avaldust`. Ka peaks olema kirjalikult fikseeritud töötaja lahkumine töölt. Arvan, et kui asi peaks minema Töövaidluskomisjoni (vaevalt, et töötaja nõustub seda tasuma ja lõpparvest kinni ei või ka pidada), siis peab tööandjal olema 100% tõestus, kui soovite kasutada paragrahvi 118. Kas teil töötajaga materiaalse vastutuse leping oli sõlmitud? Kui ei olnud, siis ei saa te temalt ka midagi nõuda, kui selgub inventuuriga puudujääk.Tööraamatut te ei või ilma töötaja poolse avalduseta isegi tähitud kirjana saata, nii et puht füüsiliselt pole teil seda võimalik talle väljastada, kui ta end näole ei anna.

Olen käesolevaga kursis. Töötaja on ette teatanud, et lahkub, samuti on esitanud avalduse, mida tööandja ei aktsepteerinud. Töötaja on isiklikult vestelnud tööandjaga ning põhjuseks väidetakse olevat tegemata inventuur. Töötaja, olles teatanud, et soovib lahkuda, sai teada, et teda on õigus katseajal kinni hoida viis päeva. Ebapädev väide.
Väide, et inventuur on tegemata, ei ole põhjus palga mitte välja maksmiseks ja tööraamatu mitte kätte andmiseks. Samuti ei ole nimetatud töötaja alla kirjutanud kollektiivse materiaalse vastutuse lepingule. Ülejäänud töötajatele on palk välja makstud jooksva kuu 10-nda kuupäeva seisuga. Tööandja teguviis on tahtlik, ettekavatsetud ja meelevaldne.
Asja on objektiivselt arutatud töökaitseinspektsiooni esindajatega, konsulteeritud juristiga. Veelkord, tegu on tööandja poolse tahtliku meelevaldse käitumisega.

Tundub, et Vastuseks kirjutaja pole teema algataja Karin (võin ka eksida, kui eksin, siis on see teema üldse väga eksitav). Karini tekstist jääb mulje, nagu töötaja jättis avalduse lauale ja lihtsalt kadus - seepärast soovitasin konsulteerida Tööinspektsiooni juristiga.
Vastuseks kirjutanule tahaks õelda, et siis pole töötajal mingit muud võimalust, kui pöörduda Töövaidluskomisjoni. Kui töötaja pole materiaalselt vastutav, siis ei puutu minu teada inventuur temasse (kui oleks mat. vastutus, siis eeldab see mat.varade üleandmist ja muid lepingus sisalduvaid nõudeid - selleks ju sõlmitaksegi mat.v.lepingud). Tööandjal pole tõesti mingit õigust lõpparvet ja tööraamatut kinni hoida (kui töötaja lahkus varem, siis seadusega on ka paika pandud muud võimalused, mille alusel oleks saanud töölepingu lõpetada), seega kui töötaja - teeksin avalduse Töövaidluskomisjoni.
Raamatupidaja seisukohalt, kui ikka kuidagi pole tööandjale võimalik selgeks teha, et tööraamatut ja lõpparvet pole õigus kinni hoida, siis jääksin ootepositsioonile, kuna vastust peab andma tööandja ja lõppudelõpuks on ju raamatupidaja samuti lihtsalt töötaja, kes peab täitma tööandja korraldusi.

Mina ei ole teema algataja. Olen juhuse läbi kursisolev erapooletu isik ja samas üllatunud, avastades, millise nurga alt tõega manipuleeritakse. Mainitud töötaja ei ole teadlik, et tema juhtumis kaasa räägin ja Karini, kui tööandjale alluva vastu vimm puudub.
Räägime faktidest:
1. Töötaja teatab rohkem kui kolm päeva enne lahkumist oma töölepingu katkestamisest katseajal ning esitab avalduse.
2. Tööandja on teadlik. Temaga on vesteldud lisaks tööväliselt telefonitsi, kuid tööandja toob lõpparve mitteülekandmise põhjenduseks selgumata inventuuri lõpptulemuse, mis iseenesest ei ole põhjus palga, töötaja ja tööraamatu kinnihoidmiseks.
3. Töötajale väidetakse, et teda võib kinni hoida kuni viis päeva ning lõpptulemusena palutakse oodata kuni esmaspäevani (tänaseni), mistõttu töötaja on nõus ootama.
4. Kollektiivse materiaalse vastutuse lepingut ei ole sõlmitud. On tööleping, kus on kolmesõnaline viide "kollektiivsele materiaalsele vastutusele", kuid ei sätesta midagi. Kollektiivse materiaalse vastutuse leping vormistatakse nõuetekohaselt ning allkirjastatakse mõlema osapoole poolt. Juriidiline pool peaks olema tuttav.
5. Töötaja pöördus töökaitseinspektsiooni.
6. Töötaja pöördus juristi poole.
8. Selle juhtumi puhul on ÕNNEKS jäänud raamatupidaja kõrvaltvaatajaks.
Isiklik seisukoht:
Mainitud töötajat tean mina ja ülejäänud kollektiiv kui abivalmit, toredat ja kohusetundlikku inimest, kes on tingituna alandlikust ja heasoovlikust iseloomust tööandja kapriisidele vastu tulnud, kuigi tal puudub selleks kohustus.

Vastasin ka ise erapooletult. Kui oleksin olnud Karini asemel (tema teema algatuse järgi, hilisem teks hakkas juba eksitama), siis oleksingi pöördunud tekkinud probleemi lahendamiseks juristi poole. Teie kirjast jääb aga antud olukorrast hoopis teine mulje.
Sellisel juhul on lihtsalt kahju töötajast, kes peab sellist alandust kannatama. Kui ta täna ei saavuta rahuldavat lõpplahendust, siis peaks ta pöörduma avaldusega Töövaidluskomisjoni, kus tema õiguste saavutamiseks on ka teil võimalus kaasaaidata. Eks on ju tõde, et nii mitmedki tööandjad ei tea ise seadustest midagi ja arvavad, et neile on kõik lubatud. Kahju neist töötajaist, tänu kellele sellised tööandjad õpivad ka oma emotsioone talitsema ja seadusi järgima.
Edu teile ja töötajale, loodan, et ta saab oma probleemile lahenduse ja suudab sellise töökogemuse unustada.