töötuskindlustusmakse lõpparvest

Töötaja väidab, et lõpparvest ei pea kinni pidama töötuskindlustusmakset 1%. Kas tal on õigus?. Ise seadusest seda kohta küll ei leidnud!

lõpparvest peetakse ikka kõik maksud kinni, töötuskindlustus kaasa arvatud

Töötuskindlustusseadus & 40 ütleb, et töötuskindlustusmakset ei peeta kinni töölepingu lõpetamisel makstavalt hüvitiselt, s.o
komensatsioonidelt, mida makstakse seoses lepingu lõpetamisega.

Aga ainult hüvitiselt,mida näidatakse TSD-s
koodi 13 all. Puhkuse kompensatsioonilt tuleb
ikka pidada,sest seda ei näidata koodi 13 all,
vaid 01 all koos töötasuga. Kui firma maksab
kas koondamishüvitist või muud hüvitist,siis
sellelt küll ei pea pidama 1% töötuskindl.maksu.

4. V veerus sh töö- või teenistussuhte lõpetamisel makstud hüvitised – näidatakse töötajale töölepingu seaduse ja avaliku teenistuse seaduse alusel ning töötuskindlustuse seaduse (töölepingute kollektiivse ülesütlemise ja tööandja maksejõuetuse korral) alusel makstud hüvitised. Nimetatud summasid ei arvestata töötaja keskmise kalendripäeva tasu arvestamisel. Alates 01.01.2003 ei maksta töötuskindlustusmakset töö- või teenistussuhte lõpetamisel makstud hüvitistelt (TkS § 40 lg 1 p 1 ja 2).
Kõik info töötusk...kohta on www.tootukassa.ee

Kasutamata jäänud puhkuse rahaliselt hüvituselt (ehk puhkusekomp.) tuleb töötuskindl. kinni pidada. Puhkusehüvitis käib Puhkuseseaduse alla.

§ 40. Töötuskindlustusmakse objekt



(1) Töötuskindlustusmakset makstakse:
1) töötajale makstud palgalt ja muudelt tasudelt, välja arvatud töölepingu lõpetamisel Eesti Vabariigi töölepingu seaduse alusel makstud hüvitistelt;

(RK s 18.12.2002 jõust.01.01.2003 - RT I 2002, 111, 663)


EV Tööl.seadus :
§ 90. Hüvituse maksmine töötajale

(1) Tööandja on kohustatud maksma töötajale töölepingu lõpetamisel hüvitust:
1) ettevõtte, asutuse või muu organisatsiooni likvideerimise (§ 86 punkt 1), töötajate koondamise (§ 86 punkt 3) ja vanuse (§ 86 punkt 10) tõttu:
a) töötajale, kellel on pidevat tööstaaži selle tööandja juures kuni 5 aastat - kahe kuu keskmise palga ulatuses;
b) töötajale, kellel on pidevat tööstaaži selle tööandja juures 5 - 10 aastat - kolme kuu keskmise palga ulatuses;
c) töötajale, kellel on pidevat tööstaaži selle tööandja juures üle 10 aasta - nelja kuu keskmise palga ulatuses;
2) töötaja mittevastavuse tõttu (§ 86 punkt 4) - töötaja ühe kuu keskmise palga ulatuses.

(2) Töölepingu lõpetamisel pankroti väljakuulutamise tõttu või tööandja pankrotimenetluse raugemisel pankrotiseaduse (RT 1992, 31, 403; RT I 1997, 18, 302; 1998, 2, 46; 36/37, 552; 1999, 10, 155; 2000, 13, 93; 54, 353; 2001, 56, 336; 82, 488; 93, 565; 2002, 44, 284) § 15 lõike 1 punkti 2 alusel maksab töötajale hüvitust Eesti Töötukassa lõikes 1 nimetatud ulatuses, kuid mitte üle töötuskindlustuse seaduses sätestatud ulatuse.

(3) Töölepingu lõpetamisel muudel §-s 86 ettenähtud alustel töötajale hüvitust ei maksta.



§ 86. Tööandja algatusel töölepingu lõpetamise alused

Tööandja võib lõpetada määramata kui ka määratud ajaks sõlmitud töölepingu enne lepingutähtaja möödumist:
1) ettevõtte, asutuse või muu organisatsiooni likvideerimisel;
2) tööandja pankroti väljakuulutamisel;

3) töötajate koondamisel;
4) töötaja mittevastavusel oma ametikohale või tehtavale tööle tööoskuse või tervise tõttu;
5) katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu;
6) töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel;
7) töötaja suhtes usalduse kaotamisel;
töötaja vääritu teo tõttu;
9) töötaja pikaajalise töövõimetuse tõttu;
10) töötaja vanuse tõttu;
11) põhikohaga töötaja töölevõtmisel;
12) töötaja korruptiivse teo tõttu.