Artiklid

Üksikasjad

Homme siseministriga kohtuv Eesti Päästeala Töötajate Ametiühing taotleb sarnaselt õpetajatega vähemalt kolmeaastase kollektiivlepingu sõlmimist, mis sisaldaks täpseid palgatõuse aastani 2026.

Arvestades selle aasta alguses jõustunud märkimisväärset palgatõusu on päästjate nõudmised mõõdukad. Uuest aastast loodetakse siseministeeriumi poolt inflatsiooni korrigeerimist 5% võrra, 2025. aastal ja 2026. aastal aga jõukohaseid samme varem kokku lepitud palgaeesmärgi suunas, vastavalt siis 18% ja 15%. 

Edasi loe: https://www.eakl.ee/ametiuhingud-ka-paastjad-soovivad-pikaajalist-palgakindlust

Üksikasjad

Tööandja küsib: Kui võtan tööle välismaise töötaja, siis kas pean sellest Tööinspektsiooni teavitama?

Vastab Vladimir Logatšev, Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist:

Tööandja peab Tööinspektsioonis registreerima ainult Eestisse lähetatavaid töötajaid. Eestisse lähetatud töötaja on füüsiline isik, kes tavaliselt töötab Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsi Konföderatsioonis töölepingu alusel ja kelle tööandja lähetab Eestisse tööle teenuse osutamiseks kindlaksmääratud ajavahemikus.

Edasi loe: https://www.tooelu.ee/et/uudised/1239/kui-votan-toole-valismaise-tootaja-siis-kas-pean-sellest-tooinspektsiooni-teavitama

Üksikasjad

Kuigi Eesti võib olla tuntud eelkõige jahedate talvede ja lühikeste suvede poolest, ei jää me siiski puutumata kliimamuutuste mõjudest ja kõrgest õhutemperatuurist. Kuum ilm võib põhjustada terviseprobleeme, ohustada töökeskkonda ning vähendada tööjõudlust ja tootlikkust.

Kõrgest temperatuurist on mõjutatud erinevate sektorite töötajad. Näiteks põllumajandustöötajad, ehitustöölised, maanteetöötajad ja muud sarnased ametid, kus päikese käes olemist ei ole võimalik vältida, mis aga võib terviseprobleeme põhjustada.

 

Edasi loe: https://www.tooelu.ee/et/uudised/1237/kuumus-tostab-pead-soojad-ilmad-mojutavad-tootajate-heaolu

Üksikasjad

Suvi läheneb ja üha enam lapsi hakkab ellu viima suvevaheaja plaane. Üks on plaaninud reisi, teine unistab lõpmatust ajast arvuti taga, mõni plaanib uuendada elektroonikavidinat, mis nõuab rahasüsti ja tõstatab küsimuse suvisest osalise tööajaga tööst.

Loomulikult on nende plaanidega seotud ka täiskasvanud ja suve lähenedes tekib nii lapsevanematel kui ka tulevastel tööandjatel üha rohkem küsimusi. Millega peavad arvestama tööandjad? Millele peavad tähelepanu pöörama lapsevanemad? Koos üha suureneva huviga suureneb ka Tööinspektsiooni infotelefonile tehtud kõnede arv. Näiteks 2023. aasta alguses oli alaealistega seotud küsimusi käsitlevate kirjade arv keskmiselt üks-kaks kirja kuus, kuid maiks-juuniks kasvas nende arv 10-12-ni. Sama on täheldatud telefonikõnede puhul, mida on aasta alguses kuus keskmiselt 10, vaheaja lähenedes aga 90–100.

Edasi loe: https://www.tooelu.ee/et/uudised/1238/alaealiste-too-millega-meie-poole-poordutakse

 

Üksikasjad
Tööturult lahkub rohkem inimesi, kui peale tuleb. Ent miks siis ei lubata sugugi igas ettevõttes panustada kõigil, kes saaksid seda täiel rinnal teha, küsib kaubandus-tööstuskoja teenuste direktor Piret Potisepp.
 
„Meil on siin ettevõttes kombeks, et juhist vanemaid inimesi tööle ei võeta.“ Kui seda fraasi kuulsin, olin pahviks löödud. Kas tõesti on võimalik, et taolise avalduse teeb Eesti mõistes suure ettevõtte juht?
 
Edasi loe: https://www.aripaev.ee/arvamused/2024/06/27/piret-potisepp-vanuselisest-diskrimineerimisest-ausalt-ja-otse
 
 
  1. Selgus, millal eestlased ületöötamise lõpetavad
  2. Võrdsusvoliniku pädevuse laiendamine on ebamõistlikult kulukas
  3. Kas suvepäevadel juhtunud õnnetus on tööõnnetus?
  4. Tööandjad: puhkeaeg tuleb seaduses täpsemini sõnastada