Artiklid

Mida suuremaks kasvab organisatsioon, seda keerukamaks muutub ka kõigile ettevõtte töötajatele pädeva ja üheselt mõistetava info jagamine. Kui väikses majas ongi tavaline, et kõik töötajad on oskustelt umbes samal tasemel ja teavad valdkonnast sama palju, siis ühel hetkel see muutub.

Ühel hetkel ei saa enam lihtsalt eeldada, et kõik töötajad suudavad kogu infot ühtmoodi mõista. Kui see unustada, võib tagajärjeks olla segadus või halvemal juhul kaos. See on aga miski, mida liiga tihti juhtub. Mitte üldse pahatahtlikult, vaid lihtsalt seetõttu, et aastaid valdkonnas olnud inimesed ei pruugi isegi tulla selle peale, et keegi ei saaks teada, mis asi on EBITDA või mis on käibe ja kasumi vahe, miks on tugevate paroolide kasutamine oluline või et keegi ei võiks mõista, miks on uut tüüpi vasktoru tootmisprotsessis kasutusele võtmine nõnda suur asi. Aga see on midagi, mis on sageli reaalsus. Ettevõtted kasvavad, tööpere muutub ja nii peavad muutuma ka sõnumid.

Edasi loe: https://www.sekretar.ee/uudised/2024/07/23/marika-raiski-on-oluline-et-tootajad-keerulistest-teemadest-ka-pariselt-midagi-aru-saaks

Aastal 2021 oli taristuettevõttes TREV-2 Grupp tööl 400 inimest, nüüd on neid alla 250. Seega viskas juhatuse esimees Sven Pertens õhku küsimuse, kas riik võiks ka nii mõelda.

“Me oleme kaks aastat tegelenud ettevõtte ümberstruktureerimisega ja oleme ennast koomale tõmmanud turule vastavaks,“ ütles Pertens Äripäeva raadios. Selleks aastaks on Pertensi prognoos, et juhtugu, mis tahes, nad saavad hakkama.

Edasi loe: https://www.aripaev.ee/saated/2024/07/23/taristufirma-juht-koondas-pea-pooled-tootajad-ja-soovitab-riigil-eeskuju-votta

Ehitushinnaindeks tõusis teises kvartalis aastaga 2,2% ja võrreldes esimese kvartaliga 0,7%, teatas statistikaamet.

Statistikaameti juhtivanalüütik Ülo Paulus tõi teates välja, et teises kvartalis mõjutas ehitushinnaindeksit võrreldes 2023. aasta sama ajaga eelkõige ehitajate 7,2%-line palgatõus, mis mõjutas indeksi muutust rohkem kui poole võrra.

Edasi loe: https://www.aripaev.ee/uudised/2024/07/23/ehitajate-palgatous-kruvib-ehitushindu

Ülejärgmisest aastast kavandatav kaheprotsendiline tulumaksu tõus julgeolekukulutuste katmiseks tuleb alates esimesest teenitud eurost ehk seejuures ei arvestata tulumaksuvaba miinimumi. Miinimumpalka teeniva inimese jaoks on aga iga euro arvel, ütles LHV analüütik Triinu Tapver.

Julgeolekumaksu tõttu tõstab Reformierakonna, sotsiaaldemokraatide ja Eesti 200 koalitsioon 22-protsendilise käibemaksu järgmisel aastal 24 protsendini. Tulumaksu ülejärgmisel aastal samamoodi aga ei tõsteta, sest lisanduval kaheprotsendilisel maksul pole tulumaksuvaba osa, leidis Äripäev.

Edasi loe: https://www.err.ee/1609405021/analuutik-miinimumpalka-teeniva-inimese-jaoks-on-iga-euro-arvel

Eesti töömaailm on 20 aastaga totaalselt muutunud. Kohal pidi käima kellapealt, aga töö produktiivsus oli madal, paindlikkuse asemel unistati mobiiltelefonist, pikast puhkusest ja 13. palgast. Toonast tööelu argipäeva meenutavad 20 aastat tagasi Eestis tegevust alustanud personalifirma Manpower töötajad.

Värskelt Euroopa Liiduga liitunud Eestis oli keskmine palk 466 eurot, Harjumaal 550. Praegu on keskmine palk umbes neli koda kõrgem, aga ostujõud keskmise palga eest umbes kaks korda suurem kui aastal 2004. Ümbrikupalk oli pigem tavaline, kõik inimesed tundsid kedagi, kelle palgalt makse ei makstud. Konjunktuuriinstituudi uuringu andmete põhjal sai toona ümbrikupalka 14 protsenti palgasaajatest ehk iga seitsmes töötegija. Kõige sagedamini küsiti ja pakuti ümbrikupalka ehituses, põllumajanduses ja horeca sektoris.

Edasi loe: https://www.sekretar.ee/uudised/2024/07/23/20-aastattagasi-unistati-muugitoost-ametiautost-ja-lisapuhkusest