Artiklid

Kinnisvara palga TOPi esikolmikusse jõudsid kinnisvara ettevõtted, kelle juures ületas kuupalk tabeli kolmveerandi oma kahekordselt. Kuid on ka neid ettevõtteid, kelle palk hoopiski langes.

Seekordse kinnisvaravaldkonnaga seotud ettevõtete palga pingerea esimeseks tõusis ärikinnisvara arendaja Harju KEK AS, kirjutab Äripäeva teemaveeb kinnisvarauudised.ee. Harju KEKis oli eelmise aasta viimases kvartalis brutopalk 7987 eurot. Aastaga kasvas see 27,51% ehk 1723 euro võrra.

Kuigi eelmisel aastal kasvasid ehitussektoris palgad jõudsalt, siis tänavu oodatakse pigem langust, sest kokku kukkuvate ehitusmahtude tuules liiguvad eeldatavalt allapoole ka kopsakad tulemustasud.

Maru Ehituse juht Margo Dengo rääkis ehitusuudiste teemaveebile, et viimastel aastatel ehitussektoris palgasurve olnud märkimisväärne. „Palgad on kasvanud vaatamata kahanenud ehitusmahtudele, sest jätkuvalt kiire inflatsioon on inimeste ostujõudu vähendanud ja see omakorda ka palgasurvet tekitanud,“ selgitas ta.

Eesti riigi palgal on sadu kommunikatsioonitöötajaid, kes tegelevad ametite ja riigi hallatavate asutuste avaliku suhtluse kujundamisega. Riigiasutuste palgauuringu järgi teenisid kommunikatsioonitöötajad sõltuvalt kogemusest ja organisatsiooni suurusest eelmisel aastal keskmiselt 1887-3802 eurot kuus.

ERR võttis luubi alla Eesti riigiasutused ja põhiseaduslikud institutsioonid ning riigi sihtasutused ja äriühingud, saamaks teada, kui palju on seal ametis kommunikatsiooniga tegelevaid inimesi ja millised on nende palgad.

Edasi loe: https://www.err.ee/1609314972/riigiasutuste-mainet-kujundab-sadu-palgalisi-kommunikatsioonitootajaid

Jaekaubanduse parima palga maksjad tegelevad kõik autodega, tabeli tipus on tänavu haagisemüüja Schmitz Cargobull Eesti, kus keskmine palk küündis peaaegu 7000 euroni.

Tegu on Saksamaa haagis tootja Schmitz Cargobull AG tütarfirmaga ja ettevõttes töötas keskmiselt kuus inimest.

Tänasel valitsuse istungil on arutluse all riigikogu Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanek muuta ülestõusmispühade 2. püha riigipühaks ja puhkepäevaks. Justiitsministeerium teeb aga valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada.

 Justiitsministeeriumi hinnanul ei selgu eelnõu seletuskirjast, millised on Eesti keskmise töönädala pikkuse lühendamise võimalikud mõjud sisemajandusele. Ministeeriumi hinnangul ei saa nõustuda ka eelnõu autori hinnanguga, et eelnõu vastuvõtmine täiendavaid riigieelarvelisi kulutusi kaasa ei too.