Artiklid

Teisipäeval riigikogus vastu võetud seadus võimaldab pikaajalisel haiguslehel olijatel jätkata kohandatud tingimustel töötamist.

 Seni ei tohtinud haiguslehel olija haiguslehe töövabastuse perioodil töötada ega saada sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu. Uue seaduse järgi saab töötaja pärast 60-päevast haiguslehel olemist töötada haiguslehe alusel tervisele kohandatud tingimustes, näiteks osalise tööajaga või kergemaid ülesandeid täites. Samal ajal haiguslehe alusel töötamisega on võimalik saada töövõimet toetavaid tööturuteenuseid ja tervisekassalt töötasu vähenemist kompenseerivat hüvitist.

2023. aasta üheks oluliseks prioriteediks oli võlaõiguslike lepingute sisuline hindamine, mille eesmärgiks oli varjatud töösuhete tuvastamine.

Tööandja küsib: Meie ettevõttesse kandideerib erivajadusega inimene. Kuidas saan mina tööandjana teda toetada?

Eesti majanduse arengu ja riigi rahastuse jätkusuutlikkuse huvides peab lihtsustama välismaalaste tööturule kaasamist, mitte ujuma töörännet tülikamaks muutes ülejäänud Euroopaga vastuvoolu, rõhutas Tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas välismaalaste seaduse muutmise eelnõu tagasisides.

Edasi loe: https://employers.ee/tooandjad-eestil-tasub-lihtsustada-valistootajate-varbamist/

Töökuulutustes pakutav keskmine brutopalga vahemik oli 2024. aasta esimeses kvartalis 1660–2244 eurot, mida on 13 protsenti rohkem kui 2023. aasta samal ajal, näitab tööportaali CVKeskus.ee statistika.

Enim kasvasid aastaga keskastmejuhtidele ja tippspetsialistidele (+21 protsenti) ning oskustöölistele ja kutsetöötajatele (+13 protsenti) suunatud palgapakkumised. Kõige vähem kasvasid palgapakkumised abitöötajatele, kontoritöötajatele ja keskastmespetsialistidele suunatud tööpakkumistel, kus pakutav palk kerkis aastaga 6 protsendi võrra.