Artiklid

Reet Pärgma ajakirjanik

IT-ettevõtte Helmese juhi Jaan Pillesaare sõnul ei julge ükski poliitik välja öelda, et tööjõumakse on vaja laiapõhiselt langetada, sest sellega kaasneks sopaloopimine.

Kõrgete tööjõumaksude tõttu töötab aasta lõpu seisuga 600 Helmese töötajast juba 400 välismaal. «Eestis on kallis tarku töökohti luua, sest tööjõumaksud on kõrged võrreldes enamike maailma riikidega. Me oleme selle küsimuse lahendanud nii, et enam Eestisse töökohti ei loo,» ütles ta.

Edasi loe majandus24.postimees.ee

PM Tarbija

«Jäin lapsehoolduspuhkusele, aga soovin lapse kõrvalt osalise koormusega tööl edasi käia. Kas see on võimalik?»küsis lugeja

Vastab Tööinspektsiooni nõustamisjurist Greete Kaar:

Lapsehoolduspuhkuse eesmärk on anda töötajale vaba aega lapse kasvatamiseks. Töölepingu seaduse kohaselt keeldub töötaja töö tegemisest, kui ta kasutab puhkust. See tähendab, et töötaja ei saa juriidiliselt olla ühe tööandja juures samal ajal nii lapsehoolduspuhkusel kui ka töötada. Küll aga saab töötaja lapsehoolduspuhkuse katkestada ning töötada tööandja juures töölepingus kokkulepitud tingimustel. Lapsehoolduspuhkuse katkestamisest peab töötaja 14 kalendripäeva ette teatama, kui pooled ei ole kokku leppinud lühemat tähtaega.

Edasi loe tarbija24.postimees.ee

Kaija Teemägi Elisa personalijuht

Aasta lõpp on taas paslik aeg teha kokkuvõtteid ja vaadata otsa kaugtöö kultuuri tervisele Eestis. Kas see on pigem mööduv trend või jätkusuutliku töökultuuri loomulik osa?

Edasi loe tarbija24.postimees.ee

Millist pensionisüsteemi me vajame? Vastus sellele küsimusele algab eesmärgi püstitamisest, sest lahendus – pensionisüsteemi ülesehitus – sõltub sellest, mida soovime saavutada. Kas eesmärk on kõigile pensioniealistele tagada ühtlane elatustase, äraelamine või midagi muud?

Loe lähemalt: http://epl.delfi.ee/news/arvamus/maris-lauri-solidaarsust-on-meil-on-praegugi-kullaga-aga-napib-hoopis-joukust?id=84876633

Lennart Ruuda
reporter

Vanakooli ettevõtja, mööblifirma Standard ASi omanik ja juht Enn Veskimägi on kindel, et liiga paljud Eesti noored lähevad õppima «pehmeid» erialasid, millest ei ole tulevikus tolku. Gümnaasiumi ja akadeemilise kõrghariduse asemel peaks noored hoopis kutsekoolidesse saatma, leiab Veskimägi.

Edasi loe majandus24.postimees.ee