Üksikasjad

Avaldatud: 20 detsember 2018

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Toimetas: Kaja Koovit

Viimasel ajal lahvatanud juhtimisskandaalide taustal tuleb tõdeda, et töötajate rahulolu asutuse juhtidega on viimase kolme aasta jooksul langenud, teatas Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR.

CentARi vanemanalüütiku Janno Järve sõnul on huvitav, et meeskonnajuhtide hinnangud juhtimisele on langenud isegi rohkem kui nendel töötajatel, kes ise juhtimisega ei tegele. Samas toob ta välja, et erasektoriga võrreldes on avaliku sektori töötajate hinnangud vahetule juhtimisele siiski veidi kõrgemad

Edasi loe arileht.delfi.ee

Üksikasjad

Avaldatud: 19 detsember 2018

• TULUMAKSUSEADUS
• Maksu- ja Tolliamet

Rainer Laurits
Kommunikatsioonijuht

Maksu- ja tolliameti (MTA) läbiviidud küsitlus näitab, et pooled maksuvaba tulu kasutamisest loobunud inimesed on teinud seda soovist saada soodustus kätte ühekorraga peale tulude deklareerimist.

Edasi loe emta.ee

Üksikasjad

Avaldatud: 20 detsember 2018

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• nipila.ee

Kes ja miks pausi võtab?

Karjääriarengu kontaktvärava CV.ee aastalõpu-uuringust selgub, et oma senisest tööelust on valmis pausi võtma iga teine inimene. Iga viies töötaja (18,5% vastanuist) soovis tööelus teha kuni aasta pikkuse pausi, kolmandik vastanuist (33%) märkis aga, et kuigi nad tahaks tööst pausi pidada, ei ole see neil siiski majanduslikult võimalik.

Edasi loe nipila.ee

Üksikasjad

Avaldatud: 19 detsember 2018

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Maire Forsel,
ettevõtja

Suhtelise vaesusest rääkides tuleb arvestada, et see näitaja ilmestab kui suur osa ühiskonnast elab alla keskmist taset ja keskmine tase ei ole alati see piir, millest allpool kohe kõik halvaks muutub. Mida paremini osadel inimestel läheb, seda rohkem võib olla suhtelises vaesuses elavaid inimesi, kirjutab sotsioloogiamagister ja väikeettevõtja Maire Forsel.

Eile teatas statistikaamet, et suhtelist vaesust kogevate inimeste osatähtsus on 2017. aastal tõusnud varasema aastaga võrreldes 1,6 protsendipunkti ja ulatub nüüd juba ligi kolmesaja tuhande inimeseni. See tähendab, et veidi enam kui iga viies Eesti elanik tajub end elavat suhtelises vaesuses.

Edasi loe arileht.delfi.ee