Üksikasjad

Avaldatud: 15 Oktoober 2017

• Delfi

Helena Lass,
psühhiaater, WellnessOrbit asutaja

Tööstress on tänapäeva töökohas kõige levinim tervisehäire liik, põhjustades üle poolte haiguspäevade (London Department of Health, 2014). Lisaks elukvaliteedi langusele, põhjustavad stress, läbipõlemine ja vaimse tervise probleemid ettevõtetele suuri kulusid, keskmiselt 710€ / aastas iga töötaja kohta.

Inimesed, kes tunnevad end tööl vaimselt halvasti tõid välja, et nad ei saa enam oma asju tehtud (62%), ei tunne end motiveerituna (62%) ega ole enam kaasatud (63%) (Global Wellness Institute 2016). Kuid isegi, kui kolleegile räägitakse oma sisemistest vaimsete funktsioonidega seotud raskustest sama sageli, kui arstile (24%), siis personalijuhile räägib nendest vaimset töövõimekust takistavatest faktoritest vaid 2% töötajatest (Data Science Institute of Imperial College, London 2017). Siit selgubki, mida on vaja teha, et päriselt soodustada inimeste kaasatust, motivatsiooni ning produktiivsust.

Artikkel jätkub, edasi loe originaalist

Üksikasjad

Avaldatud: 14 Oktoober 2017

• Ärileht

ärileht.ee

Eriti edukaid inimesi iseloomustavad sarnased tunnused, mis neid teistest inimestest eristavad, kirjutab Thrive Global.

Edul ei ole pistmist hea ajastuse, õnne või sünnipärase talendiga, pigem on see mõtteviis ning oskus luua positiivset ning külluslikku elu. Miks siis imetleda kaugelt neid eriti edukaid, kui sama hästi võiks ise olla üks neist?

Kuigi valmis eduretsepti ei ole, siis järgnevaid ettevõtlike ja edukate põhimõtteid järgides on võimalik end võitjatele poolele viia.

1. Nad õpivad pidevalt
Kui palju sa ka enda arvates ei teaks, on alati võimalik juurde õppida. See ei tähenda tingimata uue kraadi omandamist, kogu infot ning teadmisi end ümbritsevatelt inimestelt.

2. Nad ümbritsevad end teiste edukate inimestega
Ütleb ju kõnekäändki: näita, kes on su sõbrad ja ma ütlen, kes sa ise oled. Eriti edukad inimesed ümbritsevad neid kaaslastega, kes aitavad neil olla motiveeritud ning keskendunud. Ka uuringud kinnitavad, et meie sõbrad ning kolleegid mõjutavad meie valikuid väga suurel määral. Seda nii positiivselt kui ka negatiivselt.

3. Nad otsivad pidevalt endast targemaid inimesi
Olgu see kohtumine konkurendiga info vahetamiseks või mentori otsimine, miljardärid püüavad pidevalt leida andekaid ning tarku inimesi.

4. Nad oskavad erinevaid isiksusi juhtida
Inimesed on erinevad ning vajavad erinevaid mõjutusvahendeid. Miljardärid ning muidu edukad inimesed teavad, et emotsionaalne intelligentsus ning teiste emotsioonidele vastamise võime on sama tähtis kui IQ. Hea uudis on, et seda võimet saab endas arendada.

5. Nad on paindlikud
Iga edukas miljardär teab, et paindlikult edu saavutamise oskus on väga oluline. Väledus ning uutele võimalustele avatus on edu saavutamisel võtmetähtsusega.

6. Nad ei hooli, kas teised neid mõistavad
Edu saavutanud inimesed ei ole jõudnud sinna teiste arvamusi arvestades ning soove täites. Tavaliselt on vääritimõistmised ning äratõukamised olnud nende igapäevased kaaslased. Ära karda uusi ettevõtmisi, mis sellest, kui keegi sind seepärast hulluks peab.

7. Nad muudavad negatiivseid emotsioone
Alati ei lähe asjad plaanipäraselt. Oluline on meeles pidada, et progress sõltub meeleseisundist. Negatiivsed mõtted ja tunded mõjutavad meie keskendumisvõimet ja tegutsemistahet. Kõige kasulikum on need tunded motivatsiooniks muuta. Edukad inimesed teavad, kuidas minevik seljataha jätta ning edasi liikuda. Õpi läbikukkumistest ja võta neid kui võimalusi edasi liikuda.

8. Nad ei lepi eitava vastusega
Kõikidel edukatel inimestele on elus ära öeldud. Aga tuleb osata vastuvoolu ujuda. Saa aru, et „ei“ on vaid kellegi arvamus ei midagi enamat.

Üksikasjad

Avaldatud: 15 Oktoober 2017

• TULUMAKSUSEADUS
• Ärileht

Kristiina Viiron
toimetaja

Tulumaksuseaduse muudatus kaotab üheaegselt eraotstarbel ja ettevõtluses kasutatavatelt sõiduautodelt ehk segakasutuses olevatelt firmaautodelt sõidupäeviku pidamise kohustuse, kirjutab Eesti Päevalehe erileht Ettevõtlusleht.

Kaotatakse ka erisoodustuse fikseeritud piirmäär 256 eurot, mis on erisoodustuse maksustamise aluseks siis, kui sõidupäevikut ei peeta ning see asendatakse kilovatipõhise arvestusega. Teisisõnu – erisoodustuse maksustamise aluseks saab olema auto võimsus korda 1,96 või 1,47, kui auto on vanem kui viis aastat.

Artikkel jätkub, edasi loe originaalis Ärilehest

http://arileht.delfi.ee/news/uudised/tulevast-aastast-kehtivad-firmaautole-uued-maksustamispohimotted?id=79817716

Üksikasjad

Avaldatud: 13 Oktoober 2017

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Postimees

PM Tarbija

Sügise saabumisega on kohale jõudnud ka iga-aastane haigestumiste kõrgperiood. Keegi meist ei taha enda või oma pereliikme võimalikku haigestumist planeerida, kuid majanduslikult on mõistlik seda teha. Nii saab leevendada haiguse tõttu vähenenud sissetulekust tekkinud tühimikku.

Esimese kolme haiguspäeva eest null eurot

Haigestumise korral ei maksta kolme esimese päeva eest töötajale hüvitist. Alates neljandast haiguspäevast kuni kaheksanda päevani maksab hüvitist tööandja ja alates üheksandast päevast haigekassa. Hüvitise määraks on seatud 70 protsenti arvutatuna päevatulust. Selle aasta algusest kehtima hakanud seadusemuudatus annab aga tööandjale võimaluse töötajale maksta ka teise ja kolmanda haiguspäeva eest haigushüvitist ning seda kuni 100 protsendi ulatuses töötaja keskmisest töötasust. Paraku kasutab antud võimalust vaid ligikaudu 65 tööandjat. Seega peab enamus töötajaid endiselt arvestama sellega, et haigestumise korral ei maksta neile kolme esimese päeva eest hüvitist.

Viiepäevane haigus võtab rahakotist ligi 20 protsenti

Kuna haigushüvitist maksavad erinevatel alustel nii tööandja kui ka haigekassa, võib olla raske hoomata, mida tähendab rahakotile näiteks nädalane enda või pereliikme haigestumine. Rahaasjade Teabekeskuse arvutuste* järgi kaotab keskmist palka teeniv töötaja kolmepäevase külmetushaigusega palgast üle 13 protsenti ehk 126 eurot. Viie haiguspäevaga aga juba 168 eurot ehk 18 protsenti. Kümnepäevase haiguse puhul tuleb aga arvestada koguni 273 eurot ehk 30protsenti võrra väiksema palgaga.

Kes jääb haige lapsega koju?

Kui jäädakse koju alla 12-aastase haige lapsega, maksab haigekassa hooldushüvitist juba alates esimesest päevast (kokku kuni 14 päeva ja 80 protsendi ulatuses). Kui jääd lapsega koju viieks tööpäevaks, kahaneb sissetulek ligikaudu 90 eurot ehk 10 protsenti. Kümnepäevase haiguse puhul kahaneb aga sissetulek üle viiendiku ehk 206 eurot.

Tuleb silmas pidada, et haigekassa ei maksa haigus- ja hooldushüvitist töötaja praeguse palga alusel, vaid eelmise aasta sotsiaalmaksuga maksustatavalt tulult. Seega, kui üks vanematest varasemal aastal ei töötanud, arvestatakse hüvitist alampalga määra järgi ja majanduslikus mõttes tasub lapsega hoolduslehele jääda sellel vanemal, kes eelmisel aastal töötas.

Enda või lapse haigestumise korral tuleks koheselt perearstiga ühendust võtta, kuna haigekassa maksab hüvitist kalendripäevade arvestuse järgi ehk ka nädalavahetuste eest. Kui reedel ilmnevad haigusnähud, on võimalik hüvitist saada juba nädalavahetuse eest. Sellega vähendad rahalist kahju.

Tekita säästupuhver, et Sa ei oleks finantsiliselt haavatav

Rahaasjade Teabekeskuse hiljutise uuringu järgi on koguni 39 protsenti peredest viimasel aastal olnud olukorras, kus pere sissetulekud ei katnud ära igapäevaseid elamiskulusid. Enamasti tekivad probleemid siis, kui peret tabab ootamatu suurem väljaminek või sissetuleku kahanemine (nt haigestumine). Ligi veerandil peredest puuduvad ka säästud, mille abil ootamatustega toime tulla.

Mõistlik on sügisene haigus oma pere-eelarvesse sisse arvestada ning end ootamatuste vastu paremini kindlustada. Selleks peaks endale tekitama püsiva harjumuse raha kõrvale panna, et ka mustadel päevadel oleks olemas vajalik varu igakuiste kulude katmiseks. Esimese asjana on oluline alustada eelarve pidamist, et tekiks täpne ülevaade sellest, kui suured on sissetulekud ja väljaminekud, mille arvelt annaks kokku hoida ning kui palju on võimalik igakuiselt kõrvale panna. Vajaliku säästupuhvri tekitamine nõuab nii planeerimist kui ka järjepidevust.

*Rahaasjade Teabekeskuse näitlikud arvutused on tehtud 2016. aasta keskmise netopalga alusel (917,79 €) ja eeldusel, et haigestuti oktoobris.