Üksikasjad

Avaldatud: 12 Oktoober 2017

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Maaleht

Piret Kaljula
tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant

Meil on kontoris kõrged riiulid ja ülemus nõudis, et tooksin sealt lae alt talle vajalikud dokumendid. Kukkusin koos redeliga ja nüüd on jalg vigastatud.
Arsti juures öeldi, et ei ole luumurd, vaid jalg on välja väänatud. Aga nüüd olen juba üle nädala töövõimetuslehel. Ülemus hakkas paluma, et ma mingil juhul seda tööõnnetusena ei fikseeriks. Mis on tööõnnetus ja kuidas seda kirja panna? Kas tööõnnetuse puhul saab rohkem haigusraha ja mis ootab sel puhul ees ülemust?

Jurist: "Kui töötaja täidab tööandja korraldust ja saab selle tegevuse käigus viga, on tegu tööõnnetusega ehk ülaltoodud näite puhul on see tööõnnetus.Tööõnnetuse juhtumise korral võib tööandjat karistada nii väärteo- kui kriminaal
korras. Samuti tekib tööandjal kohustus hüvitada tekitatud kahju."

Edasi lsaab lugeda originaalis Maalehest.

Üksikasjad

Avaldatud: 10 Oktoober 2017

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Postimees

PM Tarbija

Tööinspektsioon kontrollis ettevõtteid, kus on töötajatel diagnoositud tööst põhjustatud haigestumisi. Sihtkontrolli raames külastati 23 ettevõtet ning valikus oli enim tootmisettevõtteid.

Sihtkontrolli käigus pöörati esmalt tähelepanu, kas külastatud ettevõtetes on töökeskkonna riskid objektiivselt hinnatud ning kas töökeskkonna riskide vältimiseks on ka midagi ette võetud.

Viimase viie aastaga on Eestis diagnoositud 723 tööst põhjustatud haigestumist. Tööst põhjustatud haigestumisi avastatakse tavapärase töötervishoiu kontrolli käigus. Kui haigestumine jääb ravita ning töökeskkonnas muutusi ei tehta, võib tervisehäire süveneda ning järgneda võib kutsehaigus.

Tööga seotud haigestumiste statistika Eestis näitab, et enim haigestumist põhjustab füüsiline ülekoormus. Mõnel puhul on sellele kaasa aidanud töökeskkonnas esinev vibratsioon ning ebasoodne sisekliima.

Kõigis külastatud ettevõtetest oli koostatud riskianalüüs, kus oli paremini hinnatud füüsikalisi ohutegureid. Suur osa ettevõtetest alahindas aga füüsilisest ülekoormusest tekkivaid probleeme. Vähe tähelepanu oli pööratud tööstressi allikatele ning vahetusega töötamisel tekkida võivatele probleemidele. Tööinspektsioon tuletab tööandjatele meelde, et riskianalüüsi koostamine pole ühekordne tegevus, vaid seda tuleb pidevalt värskendada. Analüüsi põhjal tuleb koostada tegevuskava, et töökeskkonnas esinevaid riske maandada. Samuti tuleb töötajad saata tervisekontrolli. Kontrolli tulemusel selgub, kas ja kuidas töökeskkonda muuta, et töötajate tervist hoida.

Sihtkontrolli käigus külastati valdavalt väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid Tartumaal, Harjumaal, Saaremaal, Viljandimaal, Pärnumaal ning Jõgevamaal.

Üksikasjad

Avaldatud: 10 Oktoober 2017

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Delfi

Naistekas

Tööstress on Euroopas sageduselt teine tööga seotud terviseprobleem pärast luu-lihaskonna haigusi ning siinkohal on Eesti Euroopas kahjuks esirinnas. Ligikaudu poolte töötajate arvates on tööstress nende töökohal tavaline ning 50-60% kõigist kaotatud tööpäevadest on põhjustatud tööstressist.

Tööstressi käsitletakse pingeseisundina, mis tekib, kui inimene tajub vastuolu töökeskkonna poolt esitatud väljakutsete ja oma toimetulekuvõimaluste vahel. Mõningane tööalane pinge võib olla motiveeriv ja edasiviiv, kuid olukord on tõsine kui pinge on väga tugev või kestab pikaajaliselt ning toimetulekuressursse on vähe. Uues või pingelises olukorras, samuti suure koormuse korral, vallandub inimese kehas kohanemisreaksioon, mida nimetatakse ka stressireaktsiooniks. Lühikest aega saab organism pingega hakkama, aga töökeskkonnas esineva pikaajalise stressi puhul keha väsib ning tekivad vaimsed ja füüsilised tervisehäired. Näiteks seostatakse tööstressiga südame-veresoonkonnahaigusi, ainevahetushäireid, luu- ja lihaskonnavaevusi, ärevushäireid ja depressiooni ning ka pahaloomulisi kasvajaid

„Oma osa tööstressi tekkimises on Eestis kehtival korral, mille järgi kolme esimese haiguspäeva eest hüvitist ei saa. Inimesed ei saa endale haiguspäevi lubada, sest see võtab nende palgast üsna suure osa ära, ja nii käiaksegi haigena tööl edasi. Esmalt mõjub see muidugi halvasti tervisele, mis on samuti üks stressi põhjuseid," sõnas Qvalitas Arstikeskuse peaarst dr Toomas Põld.

Organisatsiooni jaoks tähendab läbipõlenud töötaja eelkõige kehvasid töötulemusi ja raisatud ressursse. Samuti madalat pühendumist organisatsiooni ja selle eesmärkide suhtes ning kõrget tööjõuvoolavust. See kõik kokku on kaotatud tulu.

„Eks ettevõte saab omalt poolt vastu tulla ja pakkuda näiteks tasustatud tervisepäev, mõned päevad aastas ei tohiks ettevõtet märkimisväärselt vaesemaks teha. Inimesed aga saaksid rahulikult kodus ennast ravida ja mitte muretseda sissetuleku pärast. Aga oma tervise eest peab seisma ka inimene ise, kõike ei saa tööandja ära teha. Kui on lõunapaus, tuleb endale väike puhkus ja eine lubada. Kui on puhkus, peab koos perega puhkama, mitte muretsema töö pärast. Kui töö- ja puhkeaeg on kenasti tasakaalus, siis üldiselt kimbutab ka stress palju vähem," lisas Põld.

Üksikasjad

Avaldatud: 09 Oktoober 2017

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Postimees

PM Tarbija

Lugeja küsib:
Töötan kullerina natuke üle aasta ja nüüd on selg hakanud valutama. Kui seljavaluga perearstile pöördusin küsis ta, kas ma olen töötervishoiuarsti juures tervisekontrollil käinud. Mind ei ole kontrolli saadetud. Ma arvasin, et see kehtib ainult arvutiga töötajatele. Kas need töötajad, kes töötavad kontorist väljaspool (nt kullerid), peavad ka läbima kontrolli töötervishoiuarsti juures?

Vastab Piret Kaljula, Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant:
Tööandja peab korraldama tervisekontroll töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad, ning kandma sellega seotud kulud.

Töötaja tervisekontroll algab esmase tervisekontrolliga tööle asumise esimese kuu jooksul ning edaspidi töötervishoiuarsti näidatud ajavahemiku järel, kuid mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul. Alaealise töötaja puhul mitte harvem kui üks kord kahe aasta jooksul.

Näiteks tuleb tervisekontroll korraldada töötajale, kes peab töö käigus teisaldama raskusi (kaaluga viis ja enam kilo), tegema korduvaid liigutusi või olema sundasendis. Raskuste käsitsi teisaldamisel peab tööandja hindama riske sotsiaalministri määruse «Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded» lisas toodud metoodika alusel. Kui riskide hindamise tulemusel on riskihinne üle 10 ehk tegemist on riskitasemega 2, tuleb korraldada töötajatele tervisekontroll.

Kuna kullerite töö on seotud raskuste käsitsi teisaldamisega (nt pakkide autosse panemine ja kliendile kohale viimine), sundasendis viibimisega (nt pikka maad autoga sõites) ja korduvate liigutuste tegemisega (nt linnaliikluses pidev käikude vahetamine, korduvad kummardamised nt pakiautomaadi täitmisel või tühjendamisel jmt) peab tööandja kullerid saatma tervisekontrollile töötervishoiuarsti juurde.

Tervisekontrolli käigus hindab töötervishoiuarst töötaja terviseseisundit ja töö sobivust töötajale ning annab sellest tulenevalt vajadusel ka soovitusi töökeskkonna parendamiseks. Näiteks võib töötervishoiuarst soovitada abivahendite soetamist, et pakke ei peaks käsitsi kliendi juurde viima vaid kasutada võiks käru (vajadusel sellist, millega saaks kaupu treppidest üles viia).