Artiklid
- Üksikasjad
IT-sektoris ringlevad rahad on juba aastaid olnud paljude jaoks müstiline nähtus, sest pealtnäha makstakse oskuslikele töötajatele hiigelpalku, millest teistes sektorites töötavad inimesed võivad vaid unistada, kirjutab portaal Geenius (https://geenius.ee/uudis/sektori-palkade-mustika-kui-palju-patsiga-poistele-tegelikult-raha-makstakse/).
Palgad.ee andmed näitavad, et Eesti IT-sektoris on kõige kõrgemalt tasustatud töökohtadeks näiteks scrum master ehk tegelikult mitte tehniline töötaja, vaid tööprotsessi haldaja, kelle netopalgaks ehk summaks, mis iga kuu kätte saab, on märgitud 2155 eurot. Võrdluseks, Eesti keskmiseks brutopalgaks selle aasta esimeses kvartalis oli 1242 eurot ehk inimene saab igakuiselt kätte umbes 994 eurot.
Teisteks hästi tasustatud ametiteks on ka näiteks IT-arhitekt, kes võib kuus teenida 2499 eurot ning mitmesugused juhtpositsioonid, nagu tootejuht, kelle netopalk võib jääda 2031 euro juurde, projektijuht, kes võib kuus teenida 1782 eurot ning IT-juht, kelle palgaks on märgitud 2214 eurot.
Palgaandmetest joonistuvad aga välja ka mitmed huvitavad trendid, mida esmapilgul oodata ei oskaks. Näiteks selgub, et kui Androidi platvormile rakendusi arendav inimene võib kuus teenida 1588 eurot, siis iOS-i operatsiooni süsteemi jaoks rakenduste arendaja võib igal kuul taskusse pista keskmiselt 1968 eurot.
Loe pikemalt Geeniusest ja saad muuhulgas teada, kui palju teenivad keskiselt ettevõtetes ringi sibavad „patsiga poisid".
- Üksikasjad
PM Tarbija
Me kõik unistame oma unistuste töökoha leidmisest, sest kui teed seda, mida armastad, siis ei pea sa päevagi töötama.
Kui tunned, et sinu praegune töökoht ei ole see, mida sa tahaksid elu lõpuni teha, kuid ei tea veel, mis see õige koht sinu jaoks on, siis soovitab Business Insider järgnevaid teguviise:
Artikkel jätkub, edasi loe originaalis Postimehest.
- Üksikasjad
Siiri Liiva
reporter
Soome statistikaameti äsja avalikustatud palgaandmete kohaselt jääb kõige sagedasem brutosissetulek Soomes 2500 euro kanti kuus.
Möödunud neljapäeval avalikustatud andmete järgi jäävad kõige tavalisemate ametikohtade keskmised kuusissetulekud 2500 kuni 2599 euro vahele, vahendab Helsingin Sanomat. Sellises vahemikus palgasaajaid on Soomes 69 000 inimest. Siia kuuluvad nii meditsiiniõed, lasteaiaõpetajad kui ka ehitustöölised.
Kui kõigi töölkäivate soomlaste palkasid arvestada, tuleb keskmiseks brutokuupalgaks Soomes 3368 eurot, seda suuresti tänu kõrgepalgalistele. Samas jääb 63 protsendil tööl käivatel soomlastel kuusissetulek alla selle.
Artikkel jätkub ....
Edasi loe originaalis Postimehest
http://majandus24.postimees.ee/4254659/vaata-ja-vordle-kui-palju-erineb-sinu-palk-sama-ametit-pidava-soomlase-omast
- Üksikasjad
Sisuturundus
reklaamartiklite toimetaja
Tänapäeva tehnoloogia-lembelises ühiskonnas on nutiseadmete negatiivsest mõjust inimeste silmadele räägitud palju. Kontoriinimeste silmad peavad aga toime tulema palju muu kui helendava ekraaniga.
Oftalmoloogi Ülle Sadu sõnul näitavad teaduslikud uuringud, et kui inimene huvitatult arvuti- või telefoniekraanile vaatab, pilgutab ta silmi kolm korda harvemini kui tavaliselt.
Artikkel jätkub, edasi loe originaaalis Postimehest.
- Üksikasjad
PM Tarbija
«Läksin uude töökohta tööle ning sain töögraafiku. Graafikus olen tööl korrapäratult ning ka tööpäevad langevad nädalavahetustele. Töötunde tundub samuti palju olevat. Kas nii võib?» soovis lugeja teada.
Vastab Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja Anni Raigna:
«Kirjeldusest lähtuvalt eeldan, et asusite tööle summeeritud tööajaga. Summeeritud tööaja arvestust kasutatakse eelkõige töötamisel tööajakava ehk graafiku alusel.
Töölepingu sõlmimisel lepivad pooled kokku neile olulistes töötingimustes. Üheks selliseks tingimuseks, milles tuleb saavutada kokkulepe on tööaeg, mis peab sisalduma töölepingu kirjalikus dokumendis. Töölepinguseadus eeldab, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (täistööaeg), kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas (osaline tööaeg). Tööandja ja töötaja on vabad kokku leppima neile sobivas tööaja pikkuses ja korralduses. Töölepingu seadus lubab pooltel kokku leppida, et tööaeg jaguneb arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt (summeeritud tööaeg).
Summeeritud tööaja puhul ei ole töötaja tööaja jaotus arvestusperioodis ühtlane ehk töötaja võib töötada ühes nädalas rohkem tunde ja/või päevi kui teises. Tööaja summeerimisel võivad graafikujärgsed tööpäevad langeda ka riigipühadele või nädalavahetusele. Kui riigipühadel töötamine tasustatakse kahekordselt, siis nädalavahetusel töötamist täiendavalt ei hüvitata.
Summeeritud tööajas kokkuleppimisel peab tööandja andma töötajale teada tööajakava teatavaks tegemise tingimused. Näiteks peab töötaja teadma, mis perioodi kohta on tööajakava koostatud, millal ta järgmise tööajakava teada saab ja kui pikk on tööaja arvestusperiood. Summeeritud tööaja arvestuse korral arvestatakse tööaega arvestusperioodi lõpul (st esimese, teise, kolmanda või neljanda kuu lõpus selgub, kas töötajal tekkisid ületunnid või tekkisid alatunnid). Oluline on, et töötaja tööaeg kokku lepitud arvestusperioodi lõpuks keskmiselt ei ületaks 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta. Lisaks peab tööandja jälgima, et töötajale oleks tagatud igapäevane puhkeaeg (vähemalt 11-tundi järjestikkust puhkeaega 24-tunnises vahemikus) ning iganädalane puhkeaeg (tööaja summeerimisel 36 tundi järjestikkust puhkeaega seitsmepäevases vahemikus).
Seega summeeritud tööaja arvestus tähendab seda, et tegelik tööaeg võib päevade, nädalate ja kuude lõikes kõikuda nii üle kui alla kokkulepitud tööaja, sest kokkulepitud töötundide arv peab kokku tulema alles arvestusperioodi lõpuks. Nii võib tööaeg olla ühes kuus väiksem või suurem kokkulepitud tööajast ning tööpäevad võivad langeda ka nädalavahetusele. Summeerimisperioodi lõpuks peab töötajale olema tagatud töölepingus kokkulepitud tööaeg ja sellele vastav töötasu.
Lehekülg 784 / 1632
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee